Lugupeetud eestlased, kallid muusikasôbrad!
Kellele läheb Eesti kultuur korda, peab nüüd reageerima. See viis, kuidas käituti Andres Siitaniga, on lubamatu. Sellist skandaali, mis on jôudnud nüüdseks välismeediatessegi, poleks üldse tekkinud kui kultuuriminister Jänes oleks toiminud kompetentselt. Seda ta aga ei teinud ja seega riivas ta mitte ainult Neeme Järvi, ERSO liikmete, vaid ka Eesti kultuuri armastavate inimeste ôiglusetunnet.
Neeme Järvi ja tema lapsed on teinud väga palju Eesti kultuuri tutvustamiseks välismaal. Igas kontserdi programmis seisab, et nad on eestlased. Järvid on tutvustanud maailmale Eesti noodikunstnikke. Pea et igal kontserdil tuleb ettekandele kas Pärdi, Tüüri jt. teosed. Järvid on Eesti kultuurisaadikud, kuid Laine Jänes ja mitmed kommenteerijad ei oska seda hiigelsuurt tööd hinnata.
Räägitakse rahast. Kuid kas sellest on räägitud ka maestroga. Otsitud koos temaga lahendusi? Kirjavahetusest selgub, et ei ole.
Teine küsimus, mille tôstataksin on, kui palju on teinud Kultuuriministeerium ja kultuuriatasheed tööd selle hüvanguks, et Eesti kirjanike töid tôlgitaks vôôrkeeltesse, et Eesti kunstnikud saaksid tutvustada (müüa) oma kunsti mujal maailmas, et Eesti teatritükke ostetaks maailma näitelavadele jne.
Soovin küsida, milline on Kultuuriministeeriumi produktiivsus?
Neeme Järve oli valmis andma oma kontaktid ja suhted ERSOle kasutada. Meie rahvusorkestrile avaneksid uksed tutvustamaks mitte ainult meie kodumaad, vaid ka Eesti heliloomingut.
Momendil elame me ikka "vanas rasvas", laulupidude säras. Kuid kui kaua? Môelgem reaalselt, kui palju tuntakse Eesti kultuuri maailmas? Keda tuntakse peale Järvide ja Arvo Pärdi?
Minu esimene ajakirjanduslik töö oli intervjuu Lennart Meriga Stuttgardis 1999. Minul ei lähe iialgi meeldest presidendi ütlus: "Keegi ei kutsu vôôrast oma söögilauda sööma." Ehk kui me ise ei tutvusta oma kultuuri mujal - siinkohal ka kivi ESTOde kapsaaeda - siis sureb meie kultuur ära.
Kôik, kes soovivad toetada Neeme Järvit ja ERSOt, kirjutagu toetuskirju Kultuuriministeeriumile vôi lugejakirju meediatele.
Tuletagem meelde laulvat revolutsiooni. Koos oleme me tugevad!
Teie Aino Siebert

Pr. Siebert ütleb “Räägitakse rahast. Kuid kas sellest on räägitud ka maestroga. Otsitud koos temaga lahendusi? Kirjavahetusest selgub, et ei ole.”
Tegelikult eellepingus (mille koostamises Järvi osales) oli ette nähtud Järvi palk 160,000 krooni nädalas + muud hüvitused. See hiigeltasu käib kahjuks väikesele Eestile üle jõu.

See, et Järvi on kuulus, ei tähenda automaatselt, et ta on pädev ja et tal on õigus absoluutselt igas küsimuses.

Siitan lasti lahti, kuna tema tööandja leidis, et ta ei saa oma tööga hakkama. 3 miljoniline miinus eelarves ja 1,2 miljoniline võlg maksuameti ees on selleks igati piisav põhjus.

Seaduse ees on kõik võrdsed. Paraku on lood nii, et USA kodanik Neeme Järvi nõuab ultimatiivselt sõltumatu riigi EV, ÜRO liikme, kultuuriministri lahkumist ja nimetab teda sisuliselt kurjategijaks. Ainuüksi selle sammu pärast ta kuulutada EVs persona non grataks, kui EV end ikka riigiks peaks.
Tegemist ei ole ükdsegi mitte ainulr rünnakuga minister Jänese vastu, kes tõepoolest sellele kohale ei sobi, vaid tegemist on rünnakuga meie omariikluse vastu.
Jänes toimis põhimõtteliselt võttes selles küsimuses ainuõigesti, kui vallandasväljapressija.

Kurb on lugeda, et meie palgalised kommentaatorid on ka siia jõudnud räuskama. Kui see häbiväärne olukord kodumaal ei lõpe, hakkame vist jälle "Ameerika Häält" kuulama, kust ainsana õiget infot saab

Aga mina unistan, et armas maestro, kes aastakümneid on Eesti muusikat tutvustanud kõigi kontinentide lavadel, mängides alati ka Tubinat, Pärti, Tüüri. Seisnud nende paljude orkestrite ees mustade pükste, valge pinsaku ja vestiga, sinine rätt rinnataskust paistmas ja kelle juured on siin, dirigeerib ERSO ees ja viibki oma eluunistuse ellu. Ja Andres Siitan ennistatakse tööle ja kõik inimesed elavad külluses ja valitsus armastusega teenib rahvast ja rahvas armastab oma juhte ja ma ei pea enam kunagi häbenema oma valitsuse tegusid ja meie riiki nimetatakse Õnnelike eestlaste riigiks