Kui isehakanud pagulastegelased (Uluotsa - Tiefi liin aga ka Tõnissoni liin) üritasid II maailmasõja ajal maksta Rahvasteliidu liikmemaksu, siis Rahvasteliit seda vastu ei võtnud. Kui püüti pääseda 1946. aastal toimunud Rahvasteliidu likvideerimiskonverentsile, siis eestlasi sinna sisse ei lastud. Rahvasteliit lähtus sellest, et Nõukogude Eesti astus ise Rahvasteliidust välja 1941. aasta 6. augustil ja lähtus Johannes Varese valitsuse järjepidevusest.
Rahvusvahelise õiguse järgi saab luua eksiilvalitsuse vaid sõja tingimustes. Näiteks, nii loodi II maailmasõja ajal Prantsusmaa, Poola ja Tšehhoslovakkia eksiilvalitsused Londonis.
Eesti presidendi Konstantin Pätsi poolt ametisse nimetatud Johannes Varese valitsus (andis presidendile vande 21. juunil), mis oli tunnustatud nii Rahvasteliidu ja hiljem ka ÜRO poolt ning sellest lähtuti ka Teherani - Jalta konverentsidel, oli II maailmasõja ajal eksiilis Nõukogude tagalas Jaroslavlis.
1953. aastal moodustati Norra ranniku lähedal neutraalvetes koguni kaks Eesti eksiilvalitsust, mis olid rahvusvahelise õiguse seisukohalt tühised ja mitte ükski riik neid ka ei tunnustanud. Ühte neist juhtis peaminister presidendi ülesandeis August Rei ja teist peaminister presidendi ülesandeis Alfred Maurer. Leedukate ja lätlaste poolt sarnaseid mõttetuid eksiilvalitsusi ei loodudki.
Pätsi - Tõnissoni pooldajate EW aegne vastaseis jätkus nii Saksa okupatsiooniaegses Ribbentrop - Uluotsa pakti alusel ja SD -egiidi all loodud Rahvuskomitees kui ka paguluses.

Venemaa peab end mõnes küsimuses vaid Nõukogude Liidu (tuumalepped, omandireformiga seotud jne), mitte aga Nõukogude Venemaa õigusjärglaseks, millega Eesti Tartu rahu sõlmis.
Tartu rahu sõlmiti riikide vahel, mida ükski teine riik ega rahvusvaheline organisatsioon sel momendil maailmas ei tunnustanud. Nõukogude Venemaad tunnustasid hiljem lisaks Eestile veel vaid Läti, Leedu, Soome, Poola ja Saksamaa. Nõukogude Liit loodi 1922. aasta 30. detsembril.