Olen kohtunud mitmete Toronto kaaseestlastega, keda ühendab rõõm õnnestunud aktusest. Oli ilus ja pühalik aktus. Osavõtt oli meeldivalt arvukas. Tõepoolest Toronto eestlaskonnal on H. Visnapuu sõnadega lootust, et " kestame üle aja".

Oli meeldiv, et asjur Riho Kruuv oli valmistunud kõneks. Ja kõne sai EW aastapäeva vääriline .Vahest kantslikõne sarnaselt manitsevgi, aga mõistetav on tema, kui Eesti Riigi esindaja mure valimiste eel. Samuti on mõistetav siinse Toronto Eesti kodanikkonna diskreetsuski, sekkumaks Eesti sisepoliitikasse. Eesti on ju nüüd vaba ja demokraatlik maa. Aga jah, tänapäeva postpostmdodernistlikus maailmas pole tagasihoidlikkus kahjuks enam voorus.

Aga lootusrikkalt helises skautide puhkpilliorkester ja noortekoor. Jõuliselt kõlaised Kanada ja Eesti hümnid.

Ja viimaks EKN teenete märgid ja kuldmärgid ehtimas väärilisi ja väärikaid inimesi.

Kanada ühiskonnas kuulub tähelepanu vabatahtlike isetule panusele. Olgu nii ka meie väikeses Eesti ühiskonnas.
“Eesti Elu” internetiehekülje toimetaja ja kaameramees Vaado Sarapuu on aastaid olnud meie ühiskonna sündmuste ja võitluste väsimatu isetu jäädvustaja.
V. Sarapuu on omamoodi meie oma “ Liivimaa Henrik”, kes loonud Toronto Eesti kroonika.
Tema poolt jäädvustatud video ja foto jäädvustused on jätkuvalt professionaalsed, kvaliteetsed. Ka möödunud sündmus on jäädvustatud meeldivalt suureplaanilisena.
Selle sündmuse kajastus võiks liidetud olla kodumaiste telekanalite uudiste saateisse. Unistamine pole ju keelatud.
Ka vabatahtlik töö võib olla professionaalne.

Suur tänu, Vaado!

Liitun eelmise kommenteerijaga.

Suur tänu aastaid tehtud töö eest. Me ei kiida sind küllalt tihti.Sa näed palju vaeva paljude üritustel käimisega ja siis veel pikki tunde videode paika panemisega. Ole tänatud.

Eelmistel õigus.
Oled hästi teinud,Vaado.
Mu lugupidamine Sulle.

Tõesti igati nauditav aktus!

Elagu Eesti, kust me kord jalga lasime, et nautida heaoluühiskonda! Oh need suured sõnad...

Vaado Sarapuu on tihti siinsete komenteerijate peksupois. Aga ilma temata keegi teine ei ole suutnud tutvustada meie Toronto tegevust nii võimsalt ülemaailma umbes 130 riigis. Eesti Elu portaali on mahtunud ka inglisekeelseid arvamusi, mis peegeldavad võrdlemisi täpselt ja kujukalt eestlaste poliitilisi/ideoloogilisi omakspidamisi võõrsil. Sarapuu juhib portaali omakasupüüdmata, auahnuseta. On tüütav ja nõrdiv jälle lugeda pedantseid ja dilletantseid aravamusi inimestelt, kellel pole paremat teha. Aga demokraatia, vaba sõna.....

Kui inimesed põgenesid eestist1944 aastal siis sellist mõistet nagu "heaoluühiskond" ei tuntud. Kanada oli tegelikult Euroopast arengutasemelt maas. Nii et ei tasu lahmida.

1944. aasta hilissuvel alustasid sakslased oma pooldajate evakueerimist Rootsi.
Läbirääkimisi Rootsi võimudega põgenike küsimuses pidas Saksa välisministeeriumi ametnik Kleist. Sakslased andsid endale aru, et kõiki pooldajaid evakueerida ei suudeta. Rootsi laevastik sai loa läheneda Saaremaale Karala piirkonnas, kus sakslased avasid 10 - 15 km pikkuse rannalõigu põgenikele.
Rootsi politsei, kes registereeris saabunud põgenikke, hoiab nende isikute andmeid ja tausta siiani saladuses.
Ka USA missioon Rootsis abistas põgenikke Baltikumist. Ametlikes dokumentides näidati, et raha eraldati juutide päästmiseks, kuigi juute põgenike hulgas ei olnud! Muidu poleks raha ja muid vahendeid lihtsalt eraldatud. Ja ilmselt tulnuks põgenikud hiljem Nliidule ka välja anda nagu seda tehti 1946. aasta veebruari alguses, kui Rootsi andis välja 146 Saksa sõjaväes olnud baltlast, nende hulgas ka 7 eestlast.
EW kuld anti välja juba 1940. aasta 15. juulil.
Aastatel 1943 - 44 evakueerisid rootslased sakslaste nõusolekul 6 000 eestirootslast.
Rootslaste andmeil jõudis 1944. aasta sügiseks Rootsi umbes 25 000 põgenikku Baltikumist. Neist 23 000 olid pärit Eestist, Lätist 1600 ja Leedust vaid paarsada.