Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
Katyn oli vastus 1920. aastal poolakate poolt mahalastud punaarmeelastest vangidele. Pilsudski sõjavägi saavutas 1919. aasta veebruarist kuni märtsini 1921 toimunud sõjategevuse käigus võidu Trotski ja Tuhatševski juhitud Punaarmee ja Leedu vägede üle. Punaarmee üritas kehtestada Antanti poolt määratud riigipiiri piki lord Curzoni liini Bugi jõel, millega aga Poola polnud nõus, Leedu oli huvitatud Vilniuse piirkonnast.
http://en.wikipedia.org/wiki/C...
1938. aasta 29. septembri Müncheni sobinguga said ka Poola ja Ungari oma osa Tšehhoslovakkiast. Poola esitas nõude ka Lätile kuulunud Dvinski (Daugavpils) piirkonna kohta.
1939. aasta 25. märtsil alustas Poola ettevalmistusi sõjategevuseks Saksamaa vastu. 31. märtsil sai Poola ka Inglismaa garantii.
1939. aasta märtsist septembrini saadeti Poolas 50 000 sakslast koonduslaagritesse, neist 15 000 hukkus.
1939. aasta 1. septembril tungisid Poolasse Saksamaa ja Slovakkia. Sama tahtis teha ka Leedu, kuid NLiit keelas selle ära ja andis Vilniuse piirkonna Leedule hiljem ise üle.
Seega jagati Poola nelja riigi: Saksamaa, Slovakkia, Leedu ja NLiidu vahel. NLiit ja Leedu võtsid selle osa, mida nägi ette Antanti 1919. aasta Pariisi rahukonverentsi otsus piki Curzoni liini. See kinnitati ka 1943 aasta Teherani konverentsi otsusega, Poolale anti kompensatsiooniks Ida - Preisimaa alasid.
Pärast Poola okupeerimist, läks 100 000 poolakat vabatahtlikena Saksa politseijõudude teenistusse. Osa poolakaid kuulus Inglise armee ja Punaarmee koosseisu.
1944. aasta Armija Krajowa ülestõus Varssavis lõppes sellega, et selle juhid eesotsas Bor - Komarovskiga jäid uskuma sakslaste väidet, et poolakate suurim vaenlane on mitte Saksamaa, vaid NLiit. See tõi kaasa Poola pagulasvalitsuse laialisaatmise Londonis ja Poola andmise Nliidu mõjusfääri. Poola pagulasjuht Sikorski oli juba 1943. aasta 4. juulil hukkunud lennuõnnetuses Gibraltari kohal, kui inglasest piloot äkki lennukist välja hüppas ja lennuk koos Sikorskiga Vahemerre kukkus. Päästelaevad korjasid inglise piloodi peagi üles.
P.S.
Võib lisada, et venelaste, ukrainlaste ja valgevenelaste mahalaskmised Kartynis algasid nõukogude võimu poolt juba aastal 1920.
http://en.wikipedia.org/wiki/C...
1938. aasta 29. septembri Müncheni sobinguga said ka Poola ja Ungari oma osa Tšehhoslovakkiast. Poola esitas nõude ka Lätile kuulunud Dvinski (Daugavpils) piirkonna kohta.
1939. aasta 25. märtsil alustas Poola ettevalmistusi sõjategevuseks Saksamaa vastu. 31. märtsil sai Poola ka Inglismaa garantii.
1939. aasta märtsist septembrini saadeti Poolas 50 000 sakslast koonduslaagritesse, neist 15 000 hukkus.
1939. aasta 1. septembril tungisid Poolasse Saksamaa ja Slovakkia. Sama tahtis teha ka Leedu, kuid NLiit keelas selle ära ja andis Vilniuse piirkonna Leedule hiljem ise üle.
Seega jagati Poola nelja riigi: Saksamaa, Slovakkia, Leedu ja NLiidu vahel. NLiit ja Leedu võtsid selle osa, mida nägi ette Antanti 1919. aasta Pariisi rahukonverentsi otsus piki Curzoni liini. See kinnitati ka 1943 aasta Teherani konverentsi otsusega, Poolale anti kompensatsiooniks Ida - Preisimaa alasid.
Pärast Poola okupeerimist, läks 100 000 poolakat vabatahtlikena Saksa politseijõudude teenistusse. Osa poolakaid kuulus Inglise armee ja Punaarmee koosseisu.
1944. aasta Armija Krajowa ülestõus Varssavis lõppes sellega, et selle juhid eesotsas Bor - Komarovskiga jäid uskuma sakslaste väidet, et poolakate suurim vaenlane on mitte Saksamaa, vaid NLiit. See tõi kaasa Poola pagulasvalitsuse laialisaatmise Londonis ja Poola andmise Nliidu mõjusfääri. Poola pagulasjuht Sikorski oli juba 1943. aasta 4. juulil hukkunud lennuõnnetuses Gibraltari kohal, kui inglasest piloot äkki lennukist välja hüppas ja lennuk koos Sikorskiga Vahemerre kukkus. Päästelaevad korjasid inglise piloodi peagi üles.
P.S.
Võib lisada, et venelaste, ukrainlaste ja valgevenelaste mahalaskmised Kartynis algasid nõukogude võimu poolt juba aastal 1920.
0
0Kommentaarid sellele artiklile on suletud.
