Olen ise Hella suur austaja, kuna ta oli suuteline ennast naisena sajandi alguses läbi lööma. Kuigi Hella kurameeris kommunistidega, siis oli ta ikkagi ainult nn. salongi-kommunist, mis oli nendel aastatel suurelt moes. Kindlasti on mainisväärne veel Hella kirjutatud näidendid Niskamäe (tugevate iseloomudega) naistest, mis jätsid minule Tallinna Draamateatri esituses nooruses väga tugeva mulje. Lugemisväärne on samuti Hella tütre, Vappu Tuomioja kirjutatud raamat Sulo, Hella ja Vappuli (kirjastus Sinisukk), mis näitab Hellat hoopis teisest küljest, tema tütrepoeg on Soome välisminister. Ei ole kahtlustki selles, et Hella môjutas omal ajal tugevasti Soome kultuuri ja poliitikat.