Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
leedi on vale, siin seda ei tarvitata, seda pole olemas, see vale ingliskeele tolge on toodud okupeeritud kommude eestist.
0
0Hmm, vigane pole see midagi. Ega see 40ndate aastate eesti keel, mida môned eestlased välismaal läbisegi oma asukoha maa sônadega pruugivad, pole mingi ôige eesti keel. Muide, kuidas see riigijuhi abikaasa siis peaks kôlama - peaministri proua?, peaministri kaaslane?, peamininstri abikaasa? Minu meelest ei kôla just kôige paremini. Aga mida teised arvavad?
0
0Mis pudi see leedi on? Kodueestlased solgivad seda keelt sama hästi kui meie siin samas.
0
0Sõna «leedi» esineb nii Saagpaku, kui ka Õigekeelsuse Sõnaraamatuis, pole siin mingit keelelist küsimust.
Mõisteliselt ka mitte.
Ainus, milles võiks küsimus olla, on: kas Kanadal on olemas First Lady, nagu USA's.
Minu meelest eesti keeles «esimene leedi» vs. «peaministri abikaasa» on mõlemad võrdsed. Mine tea.
Mõisteliselt ka mitte.
Ainus, milles võiks küsimus olla, on: kas Kanadal on olemas First Lady, nagu USA's.
Minu meelest eesti keeles «esimene leedi» vs. «peaministri abikaasa» on mõlemad võrdsed. Mine tea.
0
0ÕIGEKEELSUSE SÕNARAAMAT
LEEDI:
1. Ingliselordi abikaasa
2. Abielunaise nimetus inglise
kodanlikes ringkondades
SAAGPAKK
LEEDI:
1. Aadlitiitlina nime ees: «Lady»
2. Daam
Ei saa aru, miks mõned tahavad
oma kommentaarides anonüümsed olla!?
Aga olgu!
LEEDI:
1. Ingliselordi abikaasa
2. Abielunaise nimetus inglise
kodanlikes ringkondades
SAAGPAKK
LEEDI:
1. Aadlitiitlina nime ees: «Lady»
2. Daam
Ei saa aru, miks mõned tahavad
oma kommentaarides anonüümsed olla!?
Aga olgu!
0
0 Lausa hämmastav kuidas inimesed kes on imselt Eestis jõudnud käia 6 klassi külakooli on Kanadas muutunud keeleteadlasteks!
0
0To: Eestist
Lausa tore lugeda Teie kommentaari...
Mind on tõesti üle hinnatud: kuna mul puudub isegi 1. klassi haridus Eesti külakoolis, siis 6. klassi tase omistamine on tänuväärt.
Aitäh!
Aga ironiseerivalt anda «keeleteadlase» tiitli inimesele, kes ainult avaldas lõikeid sõnaraamatuist, on selgelt ülekohtune.
Ja lõpetuseks, 1938. aastal trükitud J. Silveti «Inglise-Eesti» sõnaraamatus, «LADY» esineb kui «Leedi, (aadlitiitlina)».
Ühe sõnaga, see pole mitte «okupeeritud kommude Eestist», nagu esimene kommenteerija väidab.
Lugupidamisega,
Toomas
Lausa tore lugeda Teie kommentaari...
Mind on tõesti üle hinnatud: kuna mul puudub isegi 1. klassi haridus Eesti külakoolis, siis 6. klassi tase omistamine on tänuväärt.
Aitäh!
Aga ironiseerivalt anda «keeleteadlase» tiitli inimesele, kes ainult avaldas lõikeid sõnaraamatuist, on selgelt ülekohtune.
Ja lõpetuseks, 1938. aastal trükitud J. Silveti «Inglise-Eesti» sõnaraamatus, «LADY» esineb kui «Leedi, (aadlitiitlina)».
Ühe sõnaga, see pole mitte «okupeeritud kommude Eestist», nagu esimene kommenteerija väidab.
Lugupidamisega,
Toomas
0
0 Vabandan et see nii paistis, aga ma ei pidanud kindlasti mitte Teie kommentaari silmas!
0
0Toomas - hästi õeldud (ja uuritud)! Ma ei tea mis see keelesõda peaks saavutama? Eestikeele rääkijaid on vähem kui 1,500,000 terves maailmas. Miks vaielda??
Kuidas eelmine kometeeria teab, kus keegi on sündinud, või kus ta millise klassi on lõpetanud?
Siin Kanadas on ka ülikooli lõpetanud Eesti keele teadlasi!
Kuidas eelmine kometeeria teab, kus keegi on sündinud, või kus ta millise klassi on lõpetanud?
Siin Kanadas on ka ülikooli lõpetanud Eesti keele teadlasi!
0
0Eelmise kommenteerija viimane lause: tõsi ta on, olen isegi üks neist. Samas ei saa ju siin sündinud ja koolihariduse saanud või siis kunagi Eestis koolis käinud inimestelt alati keeleküsimustes viimast perfektsust nõuda, kuna juuksekarva lõhkiajamine tundub kohati mõttetu olevat. Aga kena näha, et keeleküsimused on paljudele südamelähedased ja tekitavad elavat arutelu.
0
0Kena lugeda ja mõelda. Aga selleks see leht ju ongi, et tekkiks arutelud.
Keel areneb ja ega ajalugugi jää seisma. Ainult, et tuleb elada ajas kaasa ja mitte jääda oma liistude juurde kinni. Uued mõisted on alati teretulnud mis sest, et algul tunduvad nad olevad võõrad. Ega eesti keel ei ole ainulaadne selle poolest, et ta ei tohiks areneda ja jääda selliseks kui ta oli möödunud sajandil. Viimases Eesti Ekspressis on huvitavad lood sees, missugused teadmised kohati veel valitsevad kaugel Kodu-Eestist. Et Karl Menning ja Paul Pinna on veel Estonia teatri direktorid!!!! Aga nad tegutsesid juba möödunud sajandi algusaastail. Kõike juhtub.
Keel areneb ja ega ajalugugi jää seisma. Ainult, et tuleb elada ajas kaasa ja mitte jääda oma liistude juurde kinni. Uued mõisted on alati teretulnud mis sest, et algul tunduvad nad olevad võõrad. Ega eesti keel ei ole ainulaadne selle poolest, et ta ei tohiks areneda ja jääda selliseks kui ta oli möödunud sajandil. Viimases Eesti Ekspressis on huvitavad lood sees, missugused teadmised kohati veel valitsevad kaugel Kodu-Eestist. Et Karl Menning ja Paul Pinna on veel Estonia teatri direktorid!!!! Aga nad tegutsesid juba möödunud sajandi algusaastail. Kõike juhtub.
0
0Kommentaarid sellele artiklile on suletud.
