“Kaabakas!
Kaitsepolitsei agent!”

http://www.ekspress.ee/news/pa...
Suvel 1922 läks Eesti poliitikas mölluks. Riigikogu valimistel neljanda tulemuse saanud erakond hakkas oma ridu reeturitest puhastama.

15. augustil 1932 kukkus Riigikogu poolt pakutud uus Põhiseadus rahvahääletusel läbi. Põhiseaduse järgi (§32) oleks selle järel tulnud välja kuulutada Riigikogu uued valimised – seda ei tehtud ja Riigikogu laiali ei läinud. Seega, ülidemokraatliku Põhiseaduse rikkumist alustas Riigikogu (Päts ainult jätkas seda hiljem). Kuidas sai see juhtuda? H. Mäe pidas just seda iseseisvuse kaotamise (1940.a.) protsessi alguseks...
http://www.nommevalitsus.org/i...

1938.a. PS prg.85 järgi ei saanuks paljud meie poliitbroilerid Riigikokku üldse kandideerida, kuid...1938.a. PS asendati1992.a. PS-ga
1. Alandati Riigikogu liikmete kandidaatide vanuse tsensust. I Eestis võis kandideerida Riigikokku alates 25.eluaastast.
2. Põhiseadus EI SÄTESTA PARTEILISI VALIMISI – SELLE SÄTESTAB VALIMISSEADUS (vastuolu Põhiseadusega?).
3. Isikuvalimised asendati Parteide valimistega. Parteide koostatud Riigikogu Valimisseadus VÄLISTAB ÜKSIKKANDIDAATIDE RIIGIKOKKU VALIMISE.
4. Isikuvalimised asendati Parteide valimistega ja anti Parteidele õigus otsustada – sõltumata VALIJA TAHTEST ja saata Riigikokku liikmed PARTEI-JUHTKONNA soovi järgi (parteinimekirja järjekohad on määravad. Ise ei pea mõtlema, tuleb alluda vastuvaidlematult Parteide juhtkonnale.
5. Riigikogu muudeti aastaringselt PALKA SAAVAKS (mitte 24x7x365 TÖÖTAVAKS) Riigikoguks. Enne oli aastas 2 istungjärku ja RAHA MAKSTI kohal oldud aja eest (2 korda aastas) ja sõidupiletite eest Riigikogu istungjärgule ja koju. Mingeid muid hüvitisi polnud.
1938.a. PS järgi...I Eesti Riigikog
kku kandideerimisel olid olulised - Lugupeetus, ning väärikas isiksus ja tuntud kodanikutublidus ning riiklik mõtteviis, teadmised ning elukogemused, mis kasulikud Riiginõukogu tegevuses – need pole vajalikud meie riigikogulasele.

http://www.parnupostimees.ee/?...
Kuidas EW ajal valimistulemusi võltsiti!
http://www.syndikaat.ee/news.p...
1934. aasta valimised Viljandis ehk mõtlemisainet tänapäevaks.

Aastal 1936 korraldas Päts kehtivat põhiseadust eirates rahvahääletuse Rahvuskogu moodustamiseks, mille ülesanne olnuks muuta põhiseadus. Kummaliselt läbiviidud hääletusel sai Rahvuskogu 75% poolthääli, mida Pätsi poolt kontrollitav ajakirjandus tõlgendas kui suurt poolehoiuavaldust Pätsile. Fakt on aga, et see hääletus ei olnud demokraatlik. Vahepeal oli viidud vanglatesse veel üle 700 inimese ja kogu riigi propaganda- ja administratiivmasin pandi tööle poolthääletamise kasuks. Igasugune poolehoid vastuhääletamisele oli keelatud ja vastu hääletama kutsujaid koguni karistati. Esimest korda tuvastati Eesti valimistel ka laiaulatuslikku võltsimist. Need valimised olid seetõttu mõnevõrra sarnased Nõukogude-aegsete valimistega.
Rahvarinnet tunnevad tänapäeval eestlased laulva revolutsiooni ajast. Aga juba 1936. aastal moodustas valitsus Rahvuskogu liikmeskonna valimiseks “Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde” (RR).
Oma kandidaatide tutvustamiseks ja kiitmiseks ning teiste halvustamiseks oli RRil täielik sõna-, koosoleku- ja trükivabadus. Kõikide teiste kandidaatide suhtes jäid kehtima kõik eneseavaldamise kohta varem kehtestatud kitsendused. Valimiseelne olukord muutus nii ebademokraatlikuks, et neli endist riigivanemat esitasid selle kohta Pätsile memorandumi, mis avaldati Helsingis. Suurelt osalt boikoteerisid demokraatiat nõudvad Pätsi vastased valimisi. Nii kujuneski olukord, kus kaheksakümnest valimisringkonnast viiekümnes oli üles seatud ainult Pätsi Isamaaliidu kandidaadid. Valimised toimusidki ainult 30 ringkonnas. Oponeerimata kandidaadid loeti valituks ilma hääletuseta.
Rahvuskogu valmistaski uue põhiseaduse ja see pandi maksma Pätsi dekreediga, ilma rahvahääletuseta. Uus põhiseadus astus jõusse 1. jaanuaril 1938. Seda võib nimetada Pätsi põhiseaduseks. Tema toimetamisel ja tema poolt kehtestatud valimisreeglite alusel loodi Rahvuskogu, põhiseaduse kava, tema juhtimisel võeti see Rahvuskogus vastu ja tema dekreediga see kehtestati. Võrreldes eelnevaga, vähendas see rahva õigusi, suurendas riigipea võimu ega garanteerinud enam kategooriliselt kodanike põhiõigusi. Nõnda kehtestatud riigikord ei olnud enam rahvavalitsuslik-parlamentaarne. See oli uus riigikord millele peaminister Eenpalu pani nimeks “juhitav demokraatia”.