Haukka luuregrupp moodustati Eesti Direktooriumis endistest Erna grupi liikmetest Soome sõjaväeluure poolt.
Pärast seda, kui Soome oli sõjas poolt vahetanud, jäeti Haukka luuregrupp saatuse hooleks.
Osa liikmeid kuulusid ka Tümmler luuregruppi.

Tümmler luuregrupi moodustas Saksa Abwehr, kellega aga siia jäänud luurajad enam raadiosidet ei saavutanudki.

Erna retk oli ajalooliselt Saksamaa sõjaväeluure Abwehr luureretk "Unternehmung Erna" Punaarmee tagalas 1941. aasta suvel.
Abwehri kõrged luurejuhid eesotsas Canarise ja Piekenbrockiga olid Eestis aastatel 1937 - 40 tavalised külalised, stammkoht oli EW sõjaväeluure staap aga ka Keila - Joa, Oru loss ja EW - NL-i piir. Juba aastatel 1939 - 40 saadeti EW-kaudu NLiitu mitu Abwehrgruppi. Sarnast infot Abwehri tegevuse kohta Eestis on ka Prantsuse ja Inglise luuredokumentides.
Aastatel 1939 - 40 lahkus EW sõjaväeluure praktiliselt täies koosseisus koos salajase dokumentatsiooniga Saksamaale Abwehri teenistusse. Sõjaväeluurajad Maasing, Saarsen, Kurgvel, Kristjan jt olid ka Erna grupi loomise eestvedajad.
Erna grupi liikmed, mis allusid nii Saksa Abwehrile kui ka Soome sõjaväeluurele ja mida toetas Eesti Vabastamise Komitee (EVK), said valida, kas anda vanne Saksamaale või Soomele. Vanne anti Soome riigile. Hiljem, olles juba Saksa sõjaväe koosseisus, andsid ernalased vande Saksamaale.
Saksamaal esindas Eestit dr. Hjalmar Mäe, kel olid president Pätsi volitused teha presidendi nimel kõik, mis Eestit aitaks. Määrates paika Varese valitsuse, saatis president Päts salaja dr. Mäe Saksamaale.
1941. aasta mais moodustati Soomes EVK. EVK poolt määrati dr. Mäe Ajutise Valitsuse peaministriks põhiseadusliku korra taastamiseni Eestis.
Esimese grupi maaletulek Salmistus 1941. aasta 10. juulil sai teoks tänu sellele, et piiri valvasid piirivalvevägede asemel maaväed, kel puudus vastav kogemus. Vaatamata sellele avastati Erna grupi maaletulek tund aega hiljem ja väeosa alustas Erna grupi jälitamist kaks tundi hiljem. Jälitamise käigus avastati hoopis Kuusalu metsa varjunud EW lendurid.
26. juulil ründasid ernalased koos metsavendadega ebaõnnestunult Albu vallamaja, millega reedeti ka oma põhibaasi asukoht.
31. juulil löödi Erna grupp Kautla soos NKVD vägede poolt sisuliselt puruks ning hajutati, ja selle riismed jõudsid Saksa vägedeni 6. augustil. Kokku kaotati 32 võitlejat ehk pool isikkoosseisust.
Erna grupi liikmed Kevend, Jõgi, Hellat, Talgre ja grupi sakslastest Abwehri sideohvitserid Reinchardt ja Schwartze kutsuti Berliini autasustamisele, kus neid võttis vastu ka admiral Canaris.
Erna grupi liikmed hävitasid metsavendade info põhjal ka nõukogude aktiviste ja uusmaasaajaid. NKVD kahtlustes selles kohalikke elanikke või metsavendi, mille tõttu kaasnesid ka repressioonid.
Nürnbergi tribunal kuulutas hiljem kommunistide ja politrukkide tapmise sõjakuriteoks.