The legacy of the Gulag is everywhere, so why don't we know more about
it? Stephen Kotkin is the author of Magnetic Mountain: Stalinism as a
Civilization.
Ever been to the Gulag? By Stephen Kotkin :
Evoking the Nazis, Applebaum calls the Gulag sites concentration camps
even as she effectively details the Soviet obsession with captive,
albeit unproductive labor for their economy. At any given time, the
Gulag held 2.5 million or so people, but turnover was fantastic, given
the many short sentences and releases. Once-secret reports record 18
million convicts passing through the camps between 1929 and 1953.
Another 6 million were deported or exiled to far-flung work sites, and
at least 4 million more POWs were enslaved-for an estimated 28 million
zeks during Stalin's time. Between one-quarter and one-third were
politicals-that is, fabricated counter-revolutionaries, innocents.
The overwhelming majority consisted of criminals, a category that
included unfortunates who were a few minutes late to work or engaged in
survivalist speculation as well as thieves, rapists, and murderers.
The latter, infamously, ruled the camps, until genuine politicals-Baltic
and West Ukrainian integral nationalists-got swept up into the Gulag in the 1940s and organized mass revolts, forcing regime concessions and auguring the onset of the end. --- she delivers readers essentially to where the anti-Soviet master's literary investigation did, despite gingerly criticisms of him: Lenin, not Stalin, founded the camps; they were integral to the Soviet system; they were evil. Still, it took cheek to tread where the former zek Solzhenitsyn left such bigfoot imprints.

laagrites

Need laagrimässud ei ole siiski ajalooline kurioosum, vaid pigem seaduspära, mille päästiku vallandas verise diktaatori surm.

Alljärgnevas veel ühest sellisest.
Allikas: Peep Kärp, Piletita külmale maale. Tln, 1991:
Nimelt, mais 1954 levisid Kasahstani laagrites kuuldused samal ajal toimunud kaheksa tuhande vangi mässust Kengiiri laagris, kus oli võim 40 päeva vangide käes, vahtkonnaruum oli vangide käes ja laagrijuhtkonda tsooni ei lubatud, toimusid kinoseansid ja tantsuõhtud. “Vangidest meistrimehed ehitasid raadiosaatja ja seadsid üles valuhääldid, kust kaudu anti valjuhäälseid läkitusi Kengiiri linna elanikele, kellelt paluti toetust ja abi vangide olukorra lahendamisele. Vastuseks sellele katkestas laagri juhtkond elektrivoolu andmise. Laagris viibinud saksa vangid ehitasid nüüd kiiruga primitiivse elektrijõuajaama, kust saadi voolu valjuhääldite tatrvis. Jaapani sõjavangid olid tublid meistri tuulelohede valmistamisel. Tuulelohedega saadeti laagrist välja lendlehti, mis sisaldasid appihüüdeid linnarahvale. [---] Linnarahvas tuligi suurte toidukandamitega vange abistama. Neid ei lastud aga laagreile lähedalegi. [---] Ööl avastu 26. juunit kl 3, kohe peale tantsupeo lõppu, mil suur osa vangidest liikus veel barakkide vahel, avati laagriväravad ja siise sõitis viis tanki. Need avasid kulipiludjatule välja liikuvatele vangidele ja barakkidele. Lisaks hüppasid sõjamasinailt automaaturid, kes hakkasid samuti tulistama.” - 138
Vangid relvadeks olid vaid kivid ja raudorad “Ebavõrdne võitlus kestis kl 6ni hommikul.” Tapetuid oli vangide arvestuse järgi 400. Edgar Ranniste, sealse vangi jutustuse järgi. - lk 139.
Kengiirist kandus mässupisik Dz'ezkazgani, kus toimusid lühemad tööseisakud. Kohal käis keskkomitee tuntud tegelane Ponomarjov, kelle kutsele läbi rääkimisele brigadirid ei ilmunud. - Peep Kärp, Piletita külmale maale. Tln, 1991, lk 140

ERINEVALT II MAAILMASÕJA EEL LAAGREISSE SATTUNUIST, OLID UUED VANGID, SEALHULGAS MITMEID RAHVUSI ESINDAVAD SÕJAVANGID, METSAVENNAD JA VASTUPANUARMEE OSALISED VÄÄRAMATU TAHTEJÕUGA. JA SEDA OLI RASKEM MURDA KUI ULJANOVI JA DZHUGASHVILI ÄRAHIRMUTATUD HARITLASI, KES SENI MOODUSTASID LÕVIOSA LAAGRITE POLIITILISEST KONTINGENDIST. UUS VERI POLNUD NII VEDEL, RAHVUSLASTE KORRALDATUD ÜLESTÕUSE TOIMUS NII ENNE KUI PÄRAST STALINI-DZHUGASHVILI SURMA, MIS LEIDIS ASET MÄRTSIS 1953.