nii siis see on keda euroopa liit valis et pukki panna Eestis ...
kas on see nüüd Eesti tulevik ?
millal saab rahvas hääletada?

Presidendil on õigus olla aus ja avaldada oma arvamust ning ka ajaloolist fakti. Jõulud ei olnud kirikupüha ja eestlane ei olnud usklik rahvas, väljaarvatud maausk.

Hullem oleks silmakirjalik president kes käiks rahva meelejärgi olemiseks kirikus ja puhuks mingit udujuttu.

Kes usub jumalat ja tahab käia kirikus, palun väga. Kes ei usu ja ei käi, pole viletsam inimene. Igalühel on õigus oma arvmusele ja ka endale truuks ja ausaks jääda.

"Ristiusu levikuga Eestis omandas muistne talvepüha Jeesuse sünnipäeva lisatähenduse ning jõulupühade kombestikku lisandus kirikuskäimine..."
https://et.wikipedia.org/wiki/...

Jõulud on Põhjala talvine pööripäev.

https://en.wikipedia.org/wiki/...)
"Jul" or "Jol" are cognates of Norse "Jòlnir" or "Ýlir", which are alternate names of Odin, although the root itself is debated.

Yule was an indigenous midwinter festival celebrated by the Germanic peoples.
https://en.wikipedia.org/wiki/...

Maausulistel algab 25. detsembril aasta 10 230. Lähtutakse sellest, kui Billingenis murdis Balti paisjärv kaljudest läbi ja maapind vabanes vee alt.
Taarausulised aga alustavad ajaarvanist aastast 1918, mil kuulutati välja Eesti Wabariik.
http://www.maavald.ee/

Näärid on aastavahetuse aeg ka Eestis, mida tähistatakse vähemalt keskajast.
Selle ajaga on seotud omapärased kombed nagu näärisokk (mis on ka Skandinaavias). Nääride tähistamine ja kombestik viitab selgelt Skandinaavia algupärandile.
Nimi tuleb arvatavasti rootsi sõnast Nyår ('uus aasta').
Võimalik on nimetuse pärinemine sama tähendusega keskalamsaksakeelsetest sõnadest Nē Jār.

Tollase tähtede seisu järgi olevat Kristuse sünniaeg hoopis 29. juuli.
Kristlaste uus aasta hakkab kaheksandal päeval peale Kristuse sündi ehk siis tema ümberlõikamisepäeval.
Babüloonia Talmud selgitab, et Kristuse isaks oli Rooma sõdur Pandira.

Seoses ristiusu levikuga Eestis omandas muistsete skandinaavlaste jumal Odiniga (germaanlastel ka Wotan) seotud talvepüha ehk jõulud ka Kristuse sünnipäeva lisatähenduse ning jõulupühade kombestikku lisandus kirikuskäimine.
Osmussaare rootsikeelne nimi Odensholm tähendab Odini hauda. Enne Teist maailmasõda märkis Odini väidetavat hauakohta rändrahn Odinstein, mille hiljem õhkisid Nõukogude sõdurid.
Katoliku ajal ei saanud jõulupuu olla kirikupüha sümboliks.
Ühe legendi järgi valis kuuse jõulupuuks välja sakslasest ristiusu kiriku reformaator Marthin Luther.
Tänapäeval ehivad kuuske jõulude ajal mitte ainult luterlased, vaid ka teiste kristlike konfessioonide esindajad. Samas on ka ateistid selle kombe omaks võtnud – nende jaoks sümboliseerib helendavate tulede ja vanikutega kaunistatud kuusk uue aasta tulekut.
Levinud ka teised okaspuud nagu nulg (Tannenbaum) ja lõunapoolsetes maades araukaaria.
Jõulupuu tuletab meelde paganaaegset puukultust. Eestiski oli varem kombeks mõnda hiiepuud (tamme) ehtesse panna.