Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
https://www.sotsid.ee/sotsiaal...
Sotsiaaldemokraadid annavad täna riigikogule üle seaduseelnõu, mis tõstab 2020. aasta kevadel erakorraliselt pensione, et paraneks vanemaealiste inimeste elujärg.
Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni saadikud kavandavad riikliku pensionikindlustuse seadusesse täiendust, mille järgi tõuseb pensioni baasosa pärast 2020. aasta 1. aprilli indekseerimist 100 euro võrra ja rahvapension 60 euro võrra.
Sotsiaaldemokraadid annavad täna riigikogule üle seaduseelnõu, mis tõstab 2020. aasta kevadel erakorraliselt pensione, et paraneks vanemaealiste inimeste elujärg.
Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni saadikud kavandavad riikliku pensionikindlustuse seadusesse täiendust, mille järgi tõuseb pensioni baasosa pärast 2020. aasta 1. aprilli indekseerimist 100 euro võrra ja rahvapension 60 euro võrra.
Kas nad mitte hiljaks pole jäänud? See on mitmel valitsuserakonnal plaanis hoolimata sellest kuidas seda nimetada.
Kaarel Tarandi mõned faktilised möödalaskmised Sirbi artiklis „Ääremaad hülgame nagunii“ https://www.sirp.ee/s1-artikli...
1. Kaarel Tarand kasutab Statistikaameti pressiteatest vaid rahvastikuprognoosi põhistsenaariumi. Lisaks põhistsenaariumile on üks stsenaarium, kus on sündimus ja ränne on kõrgem, teine stsenaarium, kus sündimus on madalam, suremus kõrgem ja ränne tasakaalus ning kolmas stsenaarium, kus on sündimus perioodi lõpuks tõusnud taastetasemele. Neist halvima variandi puhul on rahvaarv Eestis aastal 2080 vaid veidi üle 900 tuhande inimese. Missugune prognoos realiseerub, sõltub just riigi arukast juhtimisest.
2. Mööda vaadatakse eestlaste arvu ja osakaalu vähenemisest. Statistikaameti andmebaasidele tuginedes vähenes eestlaste arv iseseisvumise järgselt ligi 60 tuhande inimese võrra, mis tähendab ju mitme linna jagu inimesi. Paraku ka eestlaste osakaal näitab vähenemist – 2010. aastal osakaal oli 69, 2 % rahvastikust ja 2019 alguses 68.5 %. See vähenemine on hiiliva iseloomuga ja seepärast progressiusku Tarand ei märka prognostiliselt mittesoovitavat trendi.
3. Kaarel Tarand suhtub negatiivselt riigi algatustesse sündimuse tõstmisel. Neid võib ju mitteküllaldaseks pidada, aga vajalikud on need sammud depopulatsiooni pidurdamiseks ometi. Saatsin Sirbi peatoimetajale meie Toompea Haridusseminari seisukohad (avaldatud siinjuures EWR-s) ja juba samal päeval vastas ta, et artikkel pole avaldamiseks vastuvõetav. Järgmisel päeval toimus Statistikaameti rahvastikuprognoosi esitlus ja pressiavaldus ajakirjanikele viidetega andmebaasidele. Viimaseid ei pidanud Tarand vajalikuks kasutada ja põhjustaski sellega desinformatsiooni.
1. Kaarel Tarand kasutab Statistikaameti pressiteatest vaid rahvastikuprognoosi põhistsenaariumi. Lisaks põhistsenaariumile on üks stsenaarium, kus on sündimus ja ränne on kõrgem, teine stsenaarium, kus sündimus on madalam, suremus kõrgem ja ränne tasakaalus ning kolmas stsenaarium, kus on sündimus perioodi lõpuks tõusnud taastetasemele. Neist halvima variandi puhul on rahvaarv Eestis aastal 2080 vaid veidi üle 900 tuhande inimese. Missugune prognoos realiseerub, sõltub just riigi arukast juhtimisest.
2. Mööda vaadatakse eestlaste arvu ja osakaalu vähenemisest. Statistikaameti andmebaasidele tuginedes vähenes eestlaste arv iseseisvumise järgselt ligi 60 tuhande inimese võrra, mis tähendab ju mitme linna jagu inimesi. Paraku ka eestlaste osakaal näitab vähenemist – 2010. aastal osakaal oli 69, 2 % rahvastikust ja 2019 alguses 68.5 %. See vähenemine on hiiliva iseloomuga ja seepärast progressiusku Tarand ei märka prognostiliselt mittesoovitavat trendi.
3. Kaarel Tarand suhtub negatiivselt riigi algatustesse sündimuse tõstmisel. Neid võib ju mitteküllaldaseks pidada, aga vajalikud on need sammud depopulatsiooni pidurdamiseks ometi. Saatsin Sirbi peatoimetajale meie Toompea Haridusseminari seisukohad (avaldatud siinjuures EWR-s) ja juba samal päeval vastas ta, et artikkel pole avaldamiseks vastuvõetav. Järgmisel päeval toimus Statistikaameti rahvastikuprognoosi esitlus ja pressiavaldus ajakirjanikele viidetega andmebaasidele. Viimaseid ei pidanud Tarand vajalikuks kasutada ja põhjustaski sellega desinformatsiooni.
Kommentaarid sellele artiklile on suletud.