Arukad mõtted ja väärt tähelepanekud tubli sõjamehe suust. Kõik sõltub meist enestest. Rahvas, kesi viitsi pingutada, et hoida oma vabadust, solvab neid, kes selle saavutamiseks olid valmis oma eluga riskima.

See siinne rahvas mitte ainult ei solva neid kes riskisid ja andasid oma noored elud siinse rahva ja maa püsimajäämise eest, vaid seesama rahvas meeleldi püüab üldse unustada ka nende inimeste nimed, kes selleks oma elud andsid. Nii Avinurmes kui Porkuni memoriaalis on sirgetes ridades kümned ja kümned nimetahvlid vaid ühe tekstiga: 20. ja21. IX 1944, hoolimarta sellest, et vabatahtlikud jäljekütid tuvastasid oma kulu ja kirjadega Saksamaal asuvate sõjaarhiivide abil vist küll kas kõigi või enamiku langenute või kommunistlike mõrvarite poolt tapetute nimed ja isikuandmed ja andsid need üle Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumile ... viimane aga pidas üleliigseks nende tahvlitele raiumist - pole inimest - siis pole ka probleeme ...

1. WWII Vetranina leian et varemas artiklis Toomepuu näitab puudust aru saada tänapäeva relvastusest ja jätkab arvamist et tulevased sõjad võideldakse WWII relvade ja strateegiaga. Me näeme, USA on võidelnud üle 40 sõja peale WWII ja kaotanud need kõik kasutades neid relvi mida Toomepuu soovitab.
2. Siinne artikkel sisaldab palju olulisi fakte, pean nõustuma. Aga raske on uskuda et neile toetuvad soovid oleks teostatavad. Selletõttu ei jää midagi muud üle et vaid soovitada neid soove revideerida ja leida mida meie realiteet laseks teostada.