Väga hea lahendus. See on igati tervitatav, ja üldse tundub see mees väga mõstliku lähenemise ja loogika võimetega ajakirjanik kellelt on alati midagi huvitavat lugeda.

Hilja juba. Ebasündsate väljenditega ja isiklike kallaletungidega on asi muidugi selge, aga te kardate ka mahategevat kriitikat. Millega te seal Kandas olete harjunud või mitte, seda ei tea, aga kodueestlane teab, et kriitika elimineerimist nimetatakse tsensuuriks. Kas näiteks väljend "diletantlus" on sõimusõna või isiklik kallaletung? Tundus küll et nii seda kui teist. Keegi end Jolleriks nimetav tüüp ütles, mis ta mingist telesaatest mõtles - ja juba ähvardati koguni mingeid organeid informeerida. Tuttav. Väga tuttav. (kodueestlane see Joller olla ei saanud, need ju Kanada saateid ei näe). Ja seejuures tahate, et ülestõstetav teema oleks heas mõttes "kallalekutsuva" iseloomuga. Mis meetodil? Paratamatult igas korralikus vaidluses keevad mingil momendil tunded üle, keegi kibestub, keegi võtab midagi liiga isiklikult ... ja oletegi puusse pannud kogu kontseptsiooniga, kui te seda kõike tsenseerima hakkate. Unustage parem ära igasugune diskussioonivõimalus ja laske edaspidi läbi vaid takkakiitvad kommentaarid. Nii hoiate närve ja maailma kah ilusa päikeselise ja roosa.

Eelmisele kommile on raske veel midagi lisada , sest sisaldab üldjoontes ammendavat vastust artiklile .Siiski kordaksin oma varasemat küsimust : kas pole teie ühiskond sealmaal , kus OMA ARVAMUS on sünonüümiks paariale ? Teid ehmatab "vana maailma rikutus" , unustades , et oleme aastakümneid pidanud elama oludes kus identiteeti aitas säilitada ainult tugev iseteadvus (mitte segi ajada ülbusega) , võime selekteerida olulist ebaolulisest infomürast . Viimastel aastatel levinud katsed suukorvistada kommijaid on lihtsalt hirm "kontrollimatu"(tsenseerimata) info levikuulatuse ja kiiruse üle . Põhjendused aga lausa lapsikud .

Teil on õigus - mitte ainult kriitika, vaid iga kirjutise väljajätmine, kärpimine või muutmine on tsensuur. Ja kui te leiate tervest maailmast üheainsa ajalehe, kus see puudub, kus igaüks võib alati öelda kõike, mida ta tahab, siis olge nii kenad ja informeerige mind. Hakkan viivitamatult selle lehe kaastööliseks.
Kordan veel, et kriitikat ega oma arvamust pole kellelegi keelatud, kuid selle avaldamiseks on kaks lihtsat ja arusaadavat tingimust: tuleb a) arvustatava materjaliga täpselt tutvuda, ja b) olla valmis oma sõnade eest vastutama. Teie puhul ei saa kahjuks kumbagi kehtivaks lugeda. Tahate kritiseerida (ka negatiivselt), kuid kardate avalikkust. Kas teile seda pähe pole tulnud, et ka kriitika käib kriitika alla?
Oma kommentaaride pärast ei maksa teil muret tunda, need jäävad kindlasti püsima. Meie lehe toimetajatel pole aega tühja tööd teha - tulla karistama neid, keda jumal juba karistanud on. Ja minupoolset solvumist pole ka karta. Sääsepirin pole solvav, vaid ainult tüütav.

No näete siis... ju ma siis midagi väga solvavat sinna oma kommentaari enne panin. Ega muidu tuldaks ütlema "me ei karista neid, keda jumal juba karistanud on". :-) OK. Teie jumal olgu teiega. Võtku ta teil kõrkust vähemaks. Muidu ei jõua me kuhugi. Paistab, et teile välis-eestlastele on jumal siiani üsna palju lubanud... solvavaid ja üleolevaid repliike kodueesti venestunud keele aadressil, sovjetliku moraali aadressil...mida iganes. See muidugi tsensuuri alla ei kuulu, sest teie meelest siin kedagi ei solvata. Te olete nii pagana ninakad, et te isegi ei taju, millal ülbeks lähete ... kas see teie jumal teile pinnust ja palgist teie ja meie silmis oma raamatus ei ole midagi rääkinud?

Ja mida tähendab see teie "valmis oma sõnade eest vastutama"? Ma näiteks ise ei ole kuhugi mitte midagi kirja pannud, mida ma IRL mõnda teie seast või keda tahes diskussioonis osalejat silmast-silma kohates üle ei küsiks. Teiste nimel muidugi sõna ei oska võtta, neid isiklikuks minejaid on küll, teie olete muuseas üks neist. Probleem... see mis teie jaoks on ilmselt probleem... on selles, et igaüks ei taha oma nimega avalikult edvistada. Mõne jaoks on tähtsam see, mida kirjutatakse, võrreldes sellega, kes kirjutab. Saate aru? Info, mida vahetatakse nimetult või varjunime all, ei ole mõjutatud subjektiivsetest faktoritest, nagu vanus, positsioon, sugu, ametikoht. Mõne jaoks on see muidugi valus, sest suuremast suurem ego saab kannatada. No mis sinna ikka parata...

Ahjaa, veel üks asi. See a) arvustatava materjaliga täpselt tutvumine, Kui seesamune joller või kes ta oli tõesti tolle telesaate läbi vaatas, siis kui täpselt peab "arvustatava materjaliga" veel tutvuma, et tohtida selle kohta arvamust avaldada? Kas avaldatav kriitika tohib olla ainult kiitev, või tohib ta välja öelda, et asi on rämps kui talle tundub, et see on rämps? Küsimus on põhimõtteline. Ma ei õigusta Jollerit, ka mulle tundub, et ta lihtsalt noris. Ma ei tea, mis saatega on tegu ja kui hea või halb see oli. Ise kommenteerin ainult neid teemasid, mille kohta tõesti midagi küsida ja teada tahan või mis on piisavalt provokatiivsed juba autoripoolselt. Aga kui ta ka ainult noris, mis siis? Kui kommentaar ei meeldinud, eks võtnud selle siis suurema kärata maha ja poleks olnud tarvis asja ümber nii palju tolmu üles keerutada.

Oi sa risu, kui täpselt läks täppi! Möönan, et olin oma vastuses liialt terav. Sihilikult. Mul on alati olnud kombeks teravustele vastata veel suuremate teravustega, sest see harilikult aitab. Aitas seegi kord, sest sain kohe vastu nii et kõlises. Kuid midagi meeldis mulle Teie vastuses pööraselt. Et võtku jumal mul kõrkust vähemaks, muidu ei jõua me kuhugi. Tähendab: Te kuhugi tahate siiski jõuda. Ausalt öelda pidasin Teid lihtsalt norijaks. Kui eksisin, vabandan siiralt.
Ma pole omateada iial kõrk inimene olnud, kuid võtan meeleldi selle viimasegi raasukese jumalat tülitamata maha ja vabandan tarbetuid teravusi oma eelmise kommentaari lõpus. Edasiminek on juba pisut raskem, sest oleme rääkinud teineteisest mööda. Minu artikkel käsitas anonüümsust ja selle sobivust või sobimatust. Teie jaoks aga näib see olevat rohkem kodu- ja väliseestlaste vahekordade klaarimine. Oma nime kasutasin mitte edvistamiseks, vaid tuginedes ajakirjanduse eetikale.
Räägite põhimõtetest ja see meeldib mulle. Olen alati respekteerinud põhimõtetega inimesi ka siis, kui nende põhimõtted minu omadega ei ühtu. Näib, et edaspidine mõtetevahetus on võimalik ja võib osutuda isegi viljakaks, kuid avalikkuse jaoks on teema ammendatud, eriti kuna Teile on anonüümsus millegipärast väga tähtis.
Kui soovite diskussiooni jätkata, palun andke sellest märku mu isiklikul e-meili aadressil, mis on Teil teada. Võite ise rahulikult anonüümseks jääda, kui see Teile mugavam on. Kui aadress kipub nime reetma, siis kasutage sõbra oma või leidke mingi muu tee. Sõbralikus vestluses on mul Teile ehk nii mõndagi huvitavat öelda, kuid võrgulehekülje lugejaskonda ma rohkem häirida ei kavatse.

EEtiline kommija ei lähe kunagi isiklikuks . See selleks .Point ikkagi on kitsaskohtadele tähelepanu juhtimine , mitte enda eksponeerimine (olgu selle põhjendamiseks kasvõi müütiline "ajakirjanduslik eetika"). Pluralismita pole ka tegelikku sõnavabadust . Ja et kellegi lastetuba teisest erinev on , eks ole see ju iseenesest mõistetav ja teada kõigile . Seepärast pole mõtet kõiki ühele tasandile nivelleerida , vaid naudime issanda loomaaia mitmekesisust .

Tavaliselt kirjutise autorid oma lugejatega ei vaidle. Sellest paistavad kinni pidavat ka EE toimetajad ja peagu kõik alalised kaastöölised. Kuid on erandeid.

Tahtsin tänada õiget eestlast, kuid arvutikuradikene tegi sellest eestluse. Parandan kohe, enne kui keegi uueks kriitikaks ainet leiab.