1. detsember 1924: sotsidele leina-, rahvuslastele võidupäev Uued Uudised (3)
Eestlased Eestis | 01 Dec 2018  | EWR OnlineEWR
01.12.2018 Uued Uudised

Õpilane koos õpetajaga

https://uueduudised.ee/arvamus...

Kui heita pilk kalendrisse, siis Eesti ajalugu meenutades kerkib 1. detsember kõige enam esile kui sotside, keda juhiti bolševikult Venemaalt, äpardunud riigipöördepäev.

Laupäeval 1. detsembril möödus 94 aastat 1924. aasta detsembris toimunud riigipöördekatse mahasurumisest, kui Nõukogude Liidust saadud relvastuse ja raha toel püüti kukutada Eesti Vabariigi valitsust ja kehtestada Eestis kommunistlik režiim. Mäss suruti maha samal päeval, rahutuste käigus hukkus 26 valitsusjõudude liiget ja tsiviilisikut. Eesti rahvusriik oli toona pääsenud, kuid 1940 enam nii hästi ei läinud. Siis toetasid sotse juba vene tankid.

Toonaste sotside pisut euroopalikuma näo, aga sisult samasugused rahvusriike vihkavad järeltulijad, praegused sotsiaaldemokraadid, sätivad end tähtsate nägudega mälestuspäeva kõnesid pidama. Ka siseminister Katri Raik pruukis suud sisejulgeoleku teemadel ministeeriumi pressiteate vahendusel, olles alles esmapäeval, 26. novembril nii või teisti kohal olnuna vastutav räpaste provokatsioonide eest rahvuse patriootide vastu, kes tegelikult ainsana Eesti riigi ja rahva tuleviku eest lõpuni seisavad.

Kokkuvõttes ei ole olukord teps mitte parem kui 94 aastat tagasi. Tagurlikke jõude juhitakse nüüd tõsi küll Moskva kõrval ka Brüsselist ning rahvusriikide hävitamist teostatakse hoopis teise, märksa rafineerituma taktikaga. Eeskätt immigrantide sissevedamise ja rahvastiku väljavahetamise udupeene meetodiga (koguni ÜRO egiidi all), kuid asja sisu jääb samaks. Soroslased, globalistid ja nende usinateks liitlasteks kujunenud uusmarksistid-sotsid on endiselt rahvusriikide suurimad vihkajad. Trotski ja Lenini ideed üleilmsest “õitsvast” globaalriigist ja “Euroopa ühendriikidest” on aga aktuaalsemad kui kunagi varem.

Näib, et see võitlus ei lõpe niipea, vaid alles algab. Täna kuulutas president välja riigikogu valimised ja rääkis sel puhul väärtustest: “Milliste väärtuste eest teie kandidaat seisab? Millele tuginedes ta otsuseid teeb?” küsis Kaljulaid retooriliselt. “Kiigake oma otsust tehes lisaks valimisreklaamile ka inimeste sisse ja vaadake ka nende väärtuste kompassi.”

On üks väheseid kordi, kus tema võib nõustuda. Inimesed, valijad, rahvas, vaadake seekord tõepoolest kaugemale populistlikest 100 euro ja “tasuta” (tasuta lõunaid ju tegelikult pole) bussisõitu, lasteaiakohta ja muud kergekäeliselt lubaja sisse ja küsige, kelle huvisid too konkreetne mees või naine esindab ning kelle eest seisab? Kas Eesti või võõraste vallutajate ja kasuahnete globalistide eest? Kas ükski kartelli mugavuspoliitik või uus projektipoliitik on nõus peatama Eesti osalemist üleilmes rahvaste segamise paktis? Ja alles siis tehke oma valik!

Homme on esimene advent, kristlaste rõõmupäev, sest jõulud hakkavad lähenema. Rõõmu ja õnne eesti rahvale, kes käib oma rasket esiisade teed, ikka vääramatult edasi, olgu globaalsed tuuled nii valjud ja kavalad vilepuhujad nii valelikud kui tahes. Meie võidame, sest meie poolel on tõde ja õigus!

 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
stiilinäitaja02 Dec 2018 11:04
Sotsiaaldemokraadist rahvussotsialistiks

1919. aasta aprillis oli Hitler Baieri NSV punaarmee pataljoni nõukogus tähtsuselt teine mees. Baieri NSV eksisteeris 6.04.1919 - 2.05.1919, juhtideks olid Kurt Eisner ja Eugen Levine. Kas Trotski ja Tuhatševski ruttasid talle appi, kuid peatati Wisla lahingus Pilsutski, Wrangeli, Petljura ja Bulak-Balahovitši vägede poolt?
Sama aasta maikuus oli Hitler juba Reichswehri Baieri grupi luureüksuse salaagent. Sealses staabis töötas hauptmann Ernst Röhm, kes käis ka mööda Müncheni räpasemaid kõrtse, kust ta ka gefreitor Hitleri leidis.
Aga sama aasta 12. septembril oli Hitler juba Münchenis väikese Saksa Tööpartei juhatuse liige, kuhu kuulusid ka Röhm, Hess jt.
1921. aasta 29. juulil valiti Hitler NSDAP-i juhiks.
Hitler sai kindral Oepp´ilt raha ajalehe „Völkischer Beobachter“ ära ostmiseks. Kindral juhtis siseministeeriumi
välispoliitilist luuret „Nuncia“, aga ka majandusluuret „Deutsche Überseedienst“.
lumpy02 Dec 2018 06:57
Lenini ytlus oli ,kes ei to"o"ta see ei so"o". meil on uusi elanike palju selliseid.
daatum02 Dec 2018 02:40
1988. aasta 1. detsembril hakkas kehtima Nõukogude Liidu uus konstitutsioon.
2009. aasta 1. detsembril hakkas Eestis kehtima Lissaboni leping, mis on Eesti põhiseaduse suhtes ülimuslik. Seda nimetati algul ka Euroopa konstitutsiooniks.

Loe kõiki kommentaare (3)

Eestlased Eestis