Traditsiooniline 1. jaanuari vastuvõtt Eesti Majas tõi taas kokku kristallsaali täie rahvast — umbes 130 inimest, kuigi nii mitmedki koosolijad avaldasid arvamust, et read jäävad aasta-aastalt hõredamaks. Tegelikult seda märgata polnud ja nagu selgus järgnevatest sõnavõttudest, on eestluse järelkasv igati kiiduväärne ja eesti ühiskondlik tegevus on laienenud teisteski Kanada piirkondades. Aga sellest hiljem.

Niisiis, see kena sündmus andis võimaluse paljudele rahvuskaaslastele head uut aastat soovida ning end üksteise seltsis hästi tunda. Ürituse põhiidee on muidugi tänu ja austuse avaldamine Toronto Eesti Aupeakonsulaadile ja aupeakonsulile, kelle tänuväärne töö teenib siinsete kaasmaalaste huve ja laiemalt; selgitab Eesti ja eestlaste jaoks tähtsaid küsimusi ja probleeme riiklikus mastaabis.

Ürituse ametliku osa avas teadustaja Jaan Lepp, andes esmalt sõna peapiiskop Udo Petersoole, kes alustas palvega ja viis kuulajad ajas mitukümmend aastat tagasi, aastavahetusse 1944/45, kus enamus oma kodumaalt lahkunutest viibis põgenikelaagris Saksamaal või Rootsis. Tollal tunti nii rõõmu, et üks raske aasta on taas möödunud, kui ka masendust. Nüüd on aeg edasi liikunud ja, tänu Jumalale, paljud asjad muutunud. Eesti on vaba nagu oli meie kunagine pikka aega püsinud lootus — ülekohus ja ebaõiglus ei saa võimust võtta.

Järgnevalt kõneles Jaan Lepp pisut kalendri teemal, võrreldes mõningate tähtpäevade erinevust siin ja kodumaal; märkis järelkasvu tähtsust ja tublit uut põlvkonda ning andis selle kinnituseks sõna Torontos üles kasvanud Daniel Schaerile, kes töötab juba mitu aastat Eesti Välisministeeriumis. Noormees kinnitas, et Toronto aupeakonsulaat on välisministeeriumis igati heas kirjas. Ta tänas siinseid eesti koole ja suvekodusid, kust ta on saanud hea stardi oma eestluse heaks ning lõpetas olulise mõttega: kui kaob keel, kaob rahvas.

Järgnevalt sai sõna Eesti Abistamiskomitee Kanadas nimel Tarvo Toomes, kes kõneles, et umbes pool maailma elanikkonnast elab diktatuurides, kus inimestel puuduvad õigused. Kahjuks see, mis juhtub nendes maades, ei leia alati meedias suurt tähelepanu. Ta mainis väärtuste pea peale pööramist ning kannatusi, mis N. Liidu tõttu meie rahvale osaks said, Venemaa suhtumist Eestisse ja märkis, et konsulaatidel on suur ülesanne tõe jaluleseadmisel, milleks soovis jõudu ja andis üle toetusümbriku.

Toronto Eesti Ühispanga esimees Toomas Marley kõneles täna kodumaal kehtima hakanud uuest lipuseadusest, mille kohaselt on kohustuslik heisata lipud kolmel päeval aastas, ülejäänud lipupäevadel jääb see aga iga eestlase südametunnistusele; eraisikutel on tänu uuele seadusele suurem vabadus lipu heiskamiseks. Kõneleja märkis tänuümbrikku üle andes, et aupeakonsulaat tegutseb eesti rahva huvides 365 päeva aastas.

Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimees Avo Kittask rääkis aastast 2006, kus toimub mitu tähtsat ümmargust aastapäeva, üks neist Eesti taasiseseisvumise 15. aastapäev augustis. Ta rääkis Eesti Vabariigi aastapäevast veebruaris, mida EKN on alati tähistanud diplomaatilise vastuvõtuga aktusele eelneval reedel, ning sel aastal on samal õhtul lisaks ka suurejooneline pidu, kuna reede langebki just 24. veebruarile.

Edasi kiitis kõneleja tublisid noori ja 2007.a. kodumaal toimuvaks noorte laulupeoks tehtavaid ettevalmistusi. Ja kõneles eestluse laienemisest Kanadas: nimelt loodi Albertas uus Eesti selts, mis on väga elujõuline; Eesti selts avati taas ka Montrealis.

Järgnevalt läks jutt valimiste teemale. Sel aastal on valimised EKN-is, kuhu esimees kutsus üles esitama kandidaate, kes tahavad meie ühiskonnas midagi ära teha. Seejärel mainis ta Eesti presidendi valimisi, öeldes palju elevust ja kõneainet tekitanud idee: miks mitte toetada aupeakonsul Laas Leivati kandidatuuri esitamist presidendi kohale — on väga tähtis, et meie hääl oleks kuulda kodumaal. Kõneleja andis üle toetusümbriku.

Eesti Majandusklubi Kanadas nimel kõneles Jaan Arro, kes märkis aastatepikkust traditsiooni toetada eesti organisatsioone. Tal oligi toetusümbrik nii aupeakonsulaadile kui eesti koolidele. Ta mainis eesti koolide tähtsust, ilma milleta vaevalt noored eestlased nagu Daniel Schaer saaksid töötada Eesti Välisministeeriumis. Kõneleja rääkis ka majandusklubi aktiivsest programmist: selle raames tegutsevast investeerimisklubist, kõnefoorumitest jm.

Edgar Marten tänas eesti koolide nimel majandusklubi toetuse eest, samuti kõiki teisi, kes on toetanud oma annetustega. Eesti koolides käib praegu ligi 200 õpilast ning kõneleja pani kõikidele vanavanematele südamele suunata oma lapselapsi ikka eesti koolidesse. Ta kõneles ka juba ajalehes väljakuulutatud koolide peost ja Eesti Vabariigi aastapäeva õhtust 25. veebruaril.

Tänu avaldasid ja toetusümbrikud andsid üle Tarmo Rae Eesti Vabadusvõitlejate Liit Kanadas ja Eesti Ohvitseride Kogu nimel; Mai Järve Eesti Kunstnike Koondis Kanadas nimel; Tamara Norheim-Lehela Hiidlaste Seltsi nimel. Udo Petersoo luges ette EELK ja Konsistooriumi kirja, kus õnnitleti dr. Tõnis Nõmmikut doktoriväitekirja kaitsmise puhul, keda kutsuti ette ning õnnitleti kõigi koosolijate poolt.

Lõpetuseks kõneles aupeakonsul Laas Leivat, mainides A. Kittaski naljasoont, mis puudutas üht osa tema eelnevas sõnavõtus. Aupeakonsul rääkis mõne humoorika loo, aga peatus ka tõsistel teemadel, meenutades möödunud aasta kurbi ja rõõmsamaid momente. Ta tänas kõiki konsulaadi toetajaid, organisatsioone ja eraisikuid ning soovis kõigile head uut aastat.

Ametliku osa lõppedes jätkus veel koosviibimine: löödi kokku shampuseklaase (baaris teenindasid nagu alati William Mandra ja Heino Lukas) ja söödi maitsvaid suupisteid (perek. Männama valmistatud) ning astuti nõnda kenasti uude aastasse: oma rahvuskaaslaste seltsis.

Eestlased Kanadas

TRENDING