Eestis on esimene koolipäev alati 1. septembril. Siis lüüakse väravad, uksed, kapid ja sahtlid valla ehk lahti. Ka kõrvad ja suud. Välja arvatud siis, kui 1.09. juhtub olema lau/päev või püha/päev. Aga isegi vahel siis! Oleneb koolist. Kooli/aasta algab piduliku ava/aktusega, kuhu võetakse kaasa õpetaja(te)le lilli. Neid koguneb kool/meistritel (nii kutsuti vanasti õpetajaid) tihti suur süle/täis. On siiski lühike, eriline päev. Minnakse korra klassi/ruumi, kus saadakse õpikud (textbooks) ja töö/vihikud (workbooks) ning hiljem on tavaliselt pere/kondlik tähistamine. Paljudel on kodus õhtul laual näiteks tort. Lööge lahti väravad! Sõprade ja teadmiste aeg on käes! / RK
Peetri Pizza on Eesti oma pizza (või siis pitsa) kett. Lausa aastast 1990! Nemad kuulutasid, et 1. septembril kingivad nad 1. klassi minejatele (first graders) laste/PITSA ja karastus/joogi tasuta! Karastav on refreshing, see jook tavaliselt kihiseb ja susiseb (pop). Pizza on rahvus/vaheline sõna, mida kõik ära tunnevad, aga eesti keeles võib kirja/pilt olla ka võõraste z-ideta ehk pitsa.
Sarnane sõna PITSAT on vorm (seal matrix), millega lüüakse märk ehk pitser tähtsatele dokumentidele (seal) ning PIITS on karm abi/vahend, millega piitsutatakse näiteks hobust, et ta kiiremini liiguks. Kas teate laulu „Kalle Kusta ostis laadalt valge hobuse“? Seal annab Kalle piitsa, Peeter annab aga hoopis pitsat. (Kuid mitte pitsatit.) „Peeter, Peeter anna pitsat oma kooli/lapsule!“ (Ohhoo, osastava (keda? mida?) käände vigur!) Head lapsed, need kasvavad vitsata ja mõistagi piitsata. Vahel siiski pitsaga. Foto: Riina Kindlam
Fotol on 1. septembri õhtuks varutud tort. Sõnum on selle peal sama kui eemisel fotol plakatist, aga väike erinevus siiski on... Hüüu/märk on mõlemal lõpus, mis tähendab, et midagi hüütakse, soovitakse – tegemist on tervitusega. Või mida arvate, kas Tere Kool! võib olla kooli nimi, mida keegi hüüab? Kui jätta ära koma, siis võiks nii arvata küll. Tere on siiski tervitus. Millele tere öeldakse? Koolile laiemas mõistes. Nii/siis kirjutas pagar õigesti – tere järel peaks olema koma. Tere, Peeter! Tere, Kodavere Kool! Ja ka lihtsalt Tere, kool! ehk siis kooli/aeg. Pagar on ka igaks juhuks teinud tähtedele jooned ette. Nii on alg/klasside vihikutes kirja/tähtede harjutamiseks, et need liiga laiali ei valguks. Tihti kuluvad suurtelgi jooned või joon/laud (ruler) abiks ära. Ka kustutus/kumm (eraser) ehk noorte keeles „kustukas“. Ei tea, kas Kalle Kusta hüüd/nimi võis olla Kustukas? Punased marjad koogil on martsipanist tehtud pihlaka/marjad (rowan berries), mis on Eestis sügise sümbol. Foto: Kauba/maja Facebooki lehe/külg
1. sügiskuu ehk september on teadmiste- ehk tarkuse/päev, mis on lipupäev. See tähendab, et majade omanikud või korter/majade ühistud peavad panema riigi/lipu välja lipu/hoidjasse. Nõnda kenasti lehvis mere/tuule käes lipp esimesel kooli/päeval Põhja-Tallinnas Kopli 3. liinil. Foto: Riina Kindlam
