TORONTO EESTI MAJA TULEVIK
10 Punkti Mille Üle Mõelda Nendele Kes Hääletasid Uue Eesti Maja 2-Joint Venture Arengu Projekti Poolt
1) Eesti Maja juhatuse poolt palgatud iseseisev konsultant rääkis koosolekul jaanuaris 2015 (kättesaadaval Internetist) teemal kui palju raha jääb üle uue Eesti Maja ehitamiseks. Hiljuti ta täpsutas seda mida ta koosolekul rääkis, kui temalt küsiti järgmine küsimus: Siis kui projekt on valmis, umbes kui palju raha jääb järgi Eesti Maja 2-e (EM2) kujundamiseks, ehitamiseks ja möbleerimiseks? Ta vastas kindlalt ``Teil võib isegi olla VÕLG.... mitte midagi ei jää üle.`` See tähendab et Eesti Maja juhatus on müünud 11 milljoni dollari väärtuses kinnisvara ja selle raha ära loopinud. On vaja miljoneid et EM2-e tühja hoonet kujundada, ehitada ja möbleerida. Kui Eesti Maja juhatus ei viitsinud teha olemasolevale Eesti Majale fundraisingut, siis kuidas on nad arvamusel et saavad teha fundraisingut Eesti Maja 2-e kujundamiseks, ehitamiseks ja möbleerimiseks? Konsultant jätkas seoses Eesti Maja 2-e suurusest ´´Ruumi suurus on veel vaidlustamiseks.´´ See erineb Eesti Maja Tuleviku Komitee ütlustele ´´Eesti Maja 2 saab olema 31,000 ruut jalga suur´´(nagu praegune). Fakt on, et see on VÕIMATU. Tõendus tuleb kui küsite juhatuse käest kui suur EM2 saab olema vastavalt ostulepingus ( purchase agreement).
2) Eesti Maja Tuleviku Komitee (EMTK) uhkustades esitas näited arendaja projektidest, et demonstreerida arendaja kogemusi korterelamu projektidega. Aga nendes oli kaasa arvatud näited mis ei ole siiani ehitatud (pre-construction). Üks mis on ehitatud on Royal Canadian Military Institute (RCMI). Nemad olid majanduslikult tasakaalus kui sama arendaja sidus lepingu aastal 2008. Lammutati nende hoone ja ehitati 42-korrusega condo torni mille vastu RCMI sai SUUREMA ruutalaga hoone mis on ``FREEHOLD.`` Sellega RCMI omab nii maja kui ka maa, erinevalt Eesti Majaga mis on ära andnud oma tõelise vara: terve maa omamine ning maa-alad mida Sihtkapital omab.
RCMI kolis majast välja juunis 2010 aastal ja kolis uute hoone juulis 2014- üle nelja pikka aastat. Hind mida meie maksame selle eest, et meie ühiskonnal ja koolidel puudub keskus on võimatu määrata. Teised praktilised kulud nagu laotingimused maksavad vähemalt 500 dollarit kuus väiksema mahu eest ja Eesti Maja Tuleviku Komitee ei ole seda siiani esile toonud.
3) Praegalt ühel lähisoleval, hiljuti ehitatud Broadview tänava condol, põhjapool EM, Pottery Rd.’i juures on probleemid. Seinad, vundamendid jne. pragunevad ja mõranevad ja neid on juba kord parandatud, kuna terve struktuur vajub ja liigub. See on põhjustanud teisi probleeme (veekahju, hallitus jne.) Probleemide põhiline põhjus on DVP poole vaatega kallak ja mulla liivane kvaliteet. EM2-ele tulevad samad probleemid mis on tekitatud sellise kallaku äärde ehitamisega. Eesti Maja Tuleviku Komitee ütleb teile, et see ei juhtu meie ehitusfirmaga, aga meie ehitusfirma on selleks ajaks võtnud oma rahad ja pannud ajama.
4) Kus on finatseerimise plaan EM2-e jaoks? Üks uus, uhke hoone ei garanteeri, et see oleks säästav. EM akstsionäridele oleks pidanud ette näitama detailidega rahaline plaan. EM tahab olla partner ühes `` joint-venture`` lepingus mis on 100 miljon dollarine keeruline linna ja kommertskinnisvara areng. Eesti Maja, partnerina võtab endale kanda tohutu potentsiaalsed rahalised ja muud vastutused (liabilities) ja ta ei ole kaugeltki võimeline seda tegema. EM sugune ``non-profit corp.`` ei tohiks kunagi riskida oma ainukest eelist ja on halvasti varustatud, et seda teha. Mitmed EM akstionärid on küllaltki mures isikliku vastutuse üle, et kavatsevad oma aksiatest lahti saada.
5) Mitmed kõrgma haridusega eestlased kes praegu aktiivselt tegutsevad planeerimise, ehituse ja arhitekti aladel on iseseisvalt üle vaadanud,võrrelnud ja arvestanud praeguse EM ja tuleviku EM2-e struktuuri ja finantside seisukohast, nemad soovitavad MITTE ALLA KIRJUTADA OSTULEPINGULE. Nad kõik nõustuvad ingliskeeles öeldes, ``stop the madness.`` Nende soovitus on raha korjata (fundraise), et uuendada praegust EM. Miks meie ei võtaks kuulda ja austaks nende arvamusi, kes on ise osa meie eesti ühiskonnast? Miks Eesti Maja Tuleviku Komitee ei küsinud nende käest kohe alguses, selle asemel, et raisata tuhandeid dollareid Cushman ja Wakefield ja teiste peale? Ükskõik kes arvab, et kommertskinnisvaraga maaklerid teevad sõltumatu hinnangu on väga kergeusklikud. Pidage meeles, nemad tegutsevad kinnisvara müümisega ja töötavad OMA HUVIDES. Lihtne võrdlus on kui küsid juuksuri käest kas on vaja juukseid lõigata. Võibolla Eesti Maja Tuleviku Komiteel on OMA päevakord (uus EM2), kuna iga samm on olnud hoolikalt orkestreeritud selles suunas. EM juhatus saab igal ajal põhjuseta ära jalutada sellest lepingust. Tundub, aga, et nendel on tahtmine seda läbi viia IGA HINNA EEST.
6) ``Oma tuba, oma luba`` on tuntud eesti vanasõna, mis EMTK hakkas kavalusega kasutama, et rahustada ühiskonna inimesi ja aktsionäre kes soovivad, et eestlased hoiaksid oma kinnisvara mis on meile nagu ``väike eestimaa`` siinsamas Torontos. Nad leiutasid, et see vanasõna meeldiks inimestele kui tekkisid küsimusi EM2-e kohta. Plaan on, et ehitada kondominiuumi torn kuhu alla tuleb EM2. Siis, meie ei saa kunagi olla meistrid oma majas. Olukord saab võrrelda sellega mis juhtub kui elad koos-ehitatud (semi-detached) majas; või kui on halb naaber või isegi condos elades. Teiste inimeste lähedus ja nende tahtmised on kõige suurem mõju sellises olukorras. Ja nii saab ka olema EM2-ega. ``Oma tuba, oma luba`` kuidagi moodi ei sobi kui oled hoones kus elavad palju teisi üürilisi. Muuseas, praegune ``mood`` Torontos on kui arendaja ei saa ostetud kortereid müüa, siis terve tornelamu muudetakse korraga viimasel minutil üürikorteriteks.
7) Euroopas mõõdetakse hoonete vanust sajandites. Põhja Ameerikas hoonete vanus on mõõdetud aastates ja siis lammutakse maha ning ehitatakse uued. Eesti Majal on palju elu veel sees. Võibolla EM juhatus peaks koostama ühe suurema kinnisvara korrashoiu meeskonna kes tõesti hoolib meie majast. Eesti Majal on pidevalt hea saalide üürimise sissetulek. Üürilised on ütelnud, et nad on väga rahul ja õnnelikud meie omapärase majaga ja suure vaba parkimisplatsiga. Saaksime isegi rohkem üüri-sissetulekut kui teeksime rohkem reklaami. Kuidas on võimalik, et võõrad üürijad on vaimustuses meie Eesti Maja üle ja osa meie rahvast ei hinda meie maja üldsegi?
8) EM juhatus järsult üllatasid (``blindsided``) oma akstionäre ja eesti ühiskonda sellega, et esitasid uue pakkumise (``proposal``) ja siis kiirel korral käskisid aksionäridel hääletada selle üle, ühe nädala jooksul. Õigeid ja häid otsuseid kunagi ei tehta niisuguse kiirusega. Rahvale alguses ei öeldud, et see oli uus pakkumine, mitte see mis oli valitud RFP protsessi kaudu. Miks mitte kohe rahvale seda öelda, kui tõesti ollakse nii läbipaistvad? Eesti Maja Tuleviku Komitee andis palju vabandusi miks otsust pidi nii kiirelt tegema. Aga õieti, me teame, et kiirustamine on tuntud müügi moodus, et lõplikult sulgeda lepingut, inglis keeles öeldes``to close the deal.`` See kiirustamine ja üldine salalikus pani rahva küsima küsimusi milledele tänapäevani ei ole otseseid vastuseid saadud. Äkki Eesti Maja Tuleviku Komitee hakkas muretsema nende aktsionäride üle kes õigusega nõudsid vastusi ja küsisid ``miks nii kiire?`` EMTK kõrvadesse kajas:``KUI EI OLE MIDAGI PEITA, ÄRA PEIDA MIDAGI.`` Niisiis otsustati viimases hädas teha telefoni konverents mõnede aktsionäridega. Mis saaks olla läbi paistvam kui üks telefoni konverents, kus eelregistreeritud kuulajad kuulevad kui üks EM juhatuse liige vastab ``skriptist`` ette-nähtud, e-postiga saadetud ja valitud küsimustele, millele keegi kuulaja ei saanud spontaanselt vastustele edasi midagi küsida või ütelda?
9) Kui EM juhatus hääletas oma koosolekutel EM2-e küsimuste ja asjaolude kohta, kas KÕIK juhatuse liikmed hääletasid üksmeelselt? JA KUI EI, MIKS MITTE? Osa juhatuse liikmetest on olnud väga vaiksed selle terve protsessi kohta. Juhatuse koosoleku protokollid peaks ka olema tehtud avalikuks.
10) EM lepingu hääletamine paistis olema ühekülgselt lepingu poolt, kuna organisatsioonidel on suurem osa hääli ja nende esindajad kasutasid neid, et hääletada ``blokkides.`` Eesti Pank ei küsinud oma akstionääride käest kuidas hääletada. Kui palju teisi organisatsioone ei küsinud oma liikmete käest kuidas hääletada? Kuidas see on õiglane ja demokratiliselt esinduslik?
On hiljuti küsitud kui palju aktsiaid on organasitsioonidel olemas.
Palun parandage kui andmed on muutunud.
Eesti Pank 714
Eesti Selts 278
Skautide Malev 192
Kungla 140
Meeskoor 115
Gaidide Malev 77
EKN 40
Eesti Koolid ?
Teised Org. ?
Mõlemad Eesti Panga esimees ja üks Eesti Maja Tuleviku Komitee liige kes
on ka Eesti Panga juhatuses on otseselt huvide konfliktis. Eesti Panga
esimees soovitas kõikidel aktsionäridel hääletada uue EM2-e poolt, aga tema on
ise järjest vältinud küsimuse, ``Kus Eesti Pank asub kui EM2 on valmis
ehitatud?`` Tema toetus uue Eesti Majale peaks näitama et Eesti Pank kindlasti
asub uude Eesti Majja ja kui Eesti Pank ei tule tagasi 958 Broadview tänavale kas
see toetus ei ole hüpokriitiline?....või kas Eesti Pangal on võimalus teenida sellest
lepingust ja ettevõtest?
Need siis on 10 punkti mille üle mõelda. Siia võiks lisada veel hulgaliselt kriitilisi küsimusi. Kuna peab fundreisima mõlemas olukorras kindlasti oleks parem uuendada maja ja
omandada 100% oma kinnisvarast. Kanada riigipoolseid toetuseid pole veel ligikaudseltki uuritud millised on kindlat olemas ja võimalikud.
TORONTO EESTI MAJA TOETAJAD
