Seda kinnitas parlamendi alamkoja tsiviil- ja kriminaalseadusandlusega tegeleva komitee asejuht Andrei Nazarov. Ta ütles ka, et muudatused saavad teoks järgmise pooleteise aasta jooksul, vahendas Bloomberg.
Seadusemuudatuste eesmärk on rakendada Venemaa presidendi Dmitri Medvedev 7. aprillil dekreeti, mille kohaselt tuleb kergendada karistusi n-ö valgekraede kuritegude eest, lõpetada majanduskuritegudes süüdistatavate kohtueelne kinnipidamine ja laiendada kautsjoni kasutamist. Presidendi dekreedi üks eesmärke omakorda on vähendada ettevõtjate muret Venemaa õigussüsteemi pärast, et nad julgemalt riiki investeeriksid.
Ligi neljandik 900 000 Venemaal vangis istuvast inimestest on Nazarovi sõnul ettevõtjad, raamatupidajad, juriidilised nõustajad või keskastme juhid.
Seadusandlusest ei piisa, et muuta politsei, prokuröride ja kohtunike «kiskjalikku» kultuuri, arvas Jana Jakovleva, Moskva kemikaalidega kaupleja Sofex Co. kaasomanik, kes veetis aastail 2006-2007 eeluurimisvanglas 7 kuud, enne kui ta mõisteti süüdi ohtlike ainete smugeldamises.
Pärast vabanemist asutas Jakovleva Moskvas ettevõtjate õiguse eest võitleva kodanikuühenduse Business Solidarity. Tema sõnul on ametnikud ettevõtjatele Venemaal sõja kuulutanud. «Nad saavad mõista su süüdi ükskõik mis kuriteos ja vangistada su, et raha välja pressida,» lausus Jakovleva.
Venemaa õigussüsteemi on arvustanud ka ülemkohtu president Vjatšeslav Lebedev, kelle sõnul see on jäänuk Nõukogude ajast, mil kohtuid nähti ennekõike karistajatena. «Aga kohus ei peaks olema karistuse, vaid õigluse pärast,» ütles ta.
Parim viis võidelda seaduse väärkasutamisega on Lebedevi sõnul teha teave avalikuks. Ta ütles, et 1. juulil jõustunud seaduse tulemusena hakkavad kõik kohtudokumendid olema kättesaadavad internetis.
Eelmisel nädalal allkirjastas Medvedev ka seadused, mis annavad inimõiguste aktivistidele suurema ligipääsu kinnipidamisasutustes viibivatele kahtlusalustele ning kaitsevad ettevõtteid ebaseadusliku varade konfiskeerimise eest.
Need muudatused tulevad aga juba liiga hilja inimestele nagu Londonis asuva Hermitage Capital Management Ltd jurist Sergei Magnitsk. Ta vahistati aastal 2008 süüdistatuna maksudest kõrvalehoidmises, pärast seda, kui oli väitnud, et politsei varastas Hermitage’ist raha. Magnistki suri novembris pärast peaaegu aastast viibimist eeluurimisvanglas, kus tema õigusi õigeaegsele arstiabile rikuti, selgus valitsuse juurdlusest
Selle ja teiste kuritarvituste tõttu vallandas president detsembris Moskva kriminaaluurijate juhi, linna maksukuritegude üksuse juhi ning 20 vanglaametnikku. Magnitski juhtum oli «väga kurb lugu», ütles asepeaminister Igor Šuvalov. «Nii president kui peaminister ütlevad, et kogu süsteemi tuleks muuta,» kinnitas ta. «Me vajame selleks aega. Me ei saa lihtsalt kõiki neid inimesi vallandada.»