Vana kiriku parki maeti 1919. aasta talvel 31 Eesti vabadussõjas langenud soomlast. Matustest sai suursündmus, kuhu tuli tuhandeid inimesi. Kolm aastat hiljem oli pargis veel rohkem rahvast. Eesti riik oli tellinud skulptor J. V. Sirénilt mälestusmärgi, mis avati 27. mail 1923. aastal. Sündmust kajastati Helsingin Sanomate esilehel.
Hommikupoole saabusid Lõunasadamasse Eesti riigi sõjalaevad Wambola ja Lembit. Arvukat ametlikku delegatsiooni juhtis välisminister Aleksander Hellat. Eesti kaitsejõude esindasid kindralid Johan Laidoner ja Andres Larka. Külalisi võtsid sadamas vastu Soome välisminister J. H. Wennola ja kaitseminister Bruno Jalander. Pärastlõunal marssis vana kiriku parki eestlaste aukompanii oma orkestriga. Pargis olid ees juba Soome aukompanii ja sõjaväeorkester. Kohal olid Soome ministrid, välismaa diplomaate, Põhja Poegade veterane ja tuhandete kaupa tavalisi kodanikke.
Ürituse alguses mängis Eesti orkester koraali, siis pidas välisminister Hellat kõne ja paljastas mälestussamba. Üritus kestis kaua, sest pärgi oli kümneid ja nende asetamisel peeti kõnesid. Nii tegi Soome peaminister Kyösti Kallio, kes asetas pärja Soome valitsuse poolt. Nii tegi ka kindral Johan Laidoner, asetades pärja Eesti armee nimel. Ürituse lõpuks marssisid mõlema riigi aukompaniid mälestussambast mööda ja andsid au.
100 aastat hiljem, esmaspäeval, 29. mail kell 15 koguneme jälle mälestusmärgi juurde mälestama vabadussõjas langenuid.
Video: Eesti Vabadussõjas langenud Soome vabatahtlikele püstitatud mälestussamba avamine Helsingis 1923 (Eesti Filmi Andmebaas, efis.ee) https://www.efis.ee/et/filmili...
https://www.tuglas.fi/100-aast...