104-aastane Maria Köster elab siiani talus, kuhu ta 22-aastaselt mehele tuli.
Mari Köster on eluaeg teinud lihtsat põllutööd.
Foto: Aare Sünter
Foto: Aare Sünter
Maria Köster elab koos poja Jaani ja minia Mariaga talus, kuhu ta 22-aastaselt mehele tuli. “Ta tuli lesele mehele hoopis ja tal olid siin juba lapsed, kolm last ees,” rääkis minia eile telefonis, kui külalised lahkunud.
“Siis luges maa palju ja siin oli talukoht. Eks talle, noorele inimesele, oli antud nõu, et saab koha peale, maad ja loomad olid kõik olemas. Sai sellega hakkama, tööd ei kartnud,” ütles 76-aastane minia ämma kohta.
Maria raskeimad aastad olid pärast sõda, kui ta 1946. aastal oma elu raskeima haigusega Pärnu haiglas pikalt võitles ning abikaasa Gustav, kes oli naisest 12 aastat vanem, kodus 56-aastasena ootamatult suri. Toona 16-aastane poeg Jaan mäletab, et isal hakkas õhtul halb ning öösel ta suri, mis täpselt viga oli, ei saanudki selgeks. “Emal käisime järel ja nii ta ikka isa matustele sai,” lausus Jaan Köster.
Gustavi kolm last esimesest abielust olid selleks ajaks Eestist lahkunud ning üks poeg Leningradi blokaadis surnud. Kolmest noorim, nüüd 83-aastane, samuti Maria-nimeline tütar elab veel Kanadas Vancouveris. Teine, Rootsis elanud poeg on nüüdseks surnud. Marial ja Gustavil oli kaks last, aga esimesena sündinud tütar suri päris pisikesena.
Kogu elu on Maria teinud lihtsat põllutööd kodus ja kolhoosis. Pidas viisi, tegi näitemängu ja kudus hulga sokke ja kindaid. Viimastel aastatel kurdab, et näpud enam ei tööta ja seepärast ta enam ei koo. “Ema on elanud lihtsa inimese elu,” ütles poeg Jaan.
Minia arutas, et inimene on elanud nii, et palju pole teda tähelegi pandud, aga nüüd pikad elupäevad muudavad asja. “Ise arvab vahest, et kas ta on siia ilma unustatud, et kõik on juba surnud, tema ikka alles. Aga sellega on ju nii, et ära kutsutakse, millal kutsutakse, ise ei saa siin midagi teha,” ütles minia Maria.
Maria Kösteri oma seadus
Sünnipäevalapse kuulmine on kehvapoolne nagu silmanägeminegi, ajalehest vaatab ta rohkem pealkirju ja peenikest kirja ei näe hästi lugeda. “Aga omal jalal käib söögilaua ääres ja üle õue saunas käime nii, e toetame mehega kahelt poolt, aga kahe kepiga käib ta suvel ka ise natuke õues,” ütles minia.
“Istub päeviti vaikselt toas ja eks meie käime ja räägime, mis väljas juhtub.” Kihnu vallal on üks seadus, mis kehtib vaid Maria Kösteri kohta – üle saja-aastased saavad vallalt igaks sünnipäevaks tuhat krooni. Üks teine kihnlane käib juba 98. aastat, kuid teatavasti pole varem keegi üle saja aasta elanud. “Üks vist kunagi oli, aga päris saja aasta sünnipäeva pidada ei olevat jõudnud,” lausus minia. Eilse seisuga elas Eestis 104 üle saja-aasta vanuse inimest, vanim Eesti elanik on 106-aastane naine. 104-aastaseid oli eilse seisuga kuus ning 105-aastaseid kaks.
