Viimasel ajal on toimunud palju arutlusi väliseestluse teemal. On püütud mõistatada, kui kaua ükski väliseesti kogukond veel elujõulisena püsib, kas suudame säilitada eesti keele, kas ja kuivõrd eesti keele minetanud ühiskonda saab üldse eestlasteks pidada jne. Ei söanda väita, et kõne all olev teos kõigile neile küsimustele rahuldavad vastused annaks, kuid ainet positiivses suunas edasi mõtlemiseks kindlasti.
Alberta Eesti Kultuuripärandi Selts ehk Alberta Estonian Heritage Society (AEHS) asutati 2005. aastal, kui eesti seltsid Medicine Valleys, Edmontonis ja Calgarys olid hääbunud või hääbumas. Kuigi nii liikmeskonnas kui juhtkonnas leidub veel küllalt häid eesti keele valdajaid, on olukord siiski kujunenud selliseks, et ametlikuks suhtluskeeleks on inglise keel. Esimees Bob Kingsep tähendab muheldes, et ta on teadaolevalt ainus eesti seltsi esimees maailmas, kes ei valda eesti keelt, olles ka ainult isa poolt eesti verd. Kuid isapoolsed vanavanemad Hendrik (Henry) ja Emilie Kingsep olid ühed esimesed eesti soost immigrandid Kanadas ning Alberta eesti kogukonna tugevad alussambad.
Ingliskeelne teos on jagatud kahte ossa. Esimene käsitab ajavahemikku 1899 -1939. Mitu autorit kirjeldavad ajajärke enne Esimest maailmasõda, kahe maailmasõja vahel ja Medicine Valley eesti asundust kui vanimat ja põliseimat. Peatüki lõpus on ära toodud täielik esimeste pioneeride nimekiri.
Teises osas, mis käsitab ajavahemikke 1939 kuni 2009, on artiklid Edmontoni ja Calgary eesti seltsidest, Stettler / Big Valley eesti asundusest, Baronsi eestlastest ja praeguse AEHS elust ja tegevusest. Nende vahele on mahutatud kirjutis saja aasta juubelipidustustest ja president Lennart Meri külaskäigust aastal 2000.
Mis ajendas esimesi eestlasi siirduma kodust nii kaugele võõrsile? Eks ikka maanälg ja vabadusiha, need eestlasele nii omased elemendid. Tahe harida oma maad, toita ja katta end oma ihurammu varal. Revolutsioonieelsed meeleolud kihisesid veres, vasakpoolne mõtlemisviis oli arusaadavalt valdav. Leidus neid, kes 1920. aastatel ruttasidki Venemaale oodatud vabadust nautima – ja tulid paari aasta pärast pettunult tagasi. Tollal oli see veel võimalik. Just nende inimeste isiklike kogemuste tõttu sündis enamuse poliitilises mõtlemisviisis tugevaim pööre. Pärast Teist maailmasõda, kui hakkas Albertasse saabuma uusi põgenikest sisserändajaid, süvenes parempoolne hoiak veelgi.
Teos on põhjalik, varustatud rohke kvaliteetse pildimaterjali ja tabelitega ning koopiatega dokumentidest. Sellel on tugev ajalooline väärtus nii eestluse elujõu kui Kanada demograafilise arengu seisukohalt. Väljaandmist on majanduslikult toetanud mitmed Kanada riiklikud organid, samuti Eesti Sihtkapital Kanadas ning Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium.
