Margus Kiis
13. aprill suri Andrus Peegel... Ta oli nii positiivne kuju, et tema surm täiesti ebaromantiliselt harilikku aga väga letaalsesse haigusesse kogu selle jama keskel, mis meid ümbritseb, tundub kohe eriti nöögina. Tema oleks lihtsalt muianud ja paar tabavat märkust suunurgast teele saatnud. Ta oskas rääkida peaagu et suu kinni aga täpselt. Just nii muhedalt oma käheda häälega. Ja oma rõõmsat meelt ei kaotanud ta kunagi.
Andrus Peegli nimi ja nägu jäi mulle silma juba 1982 ilmunud karkatuurikogumikus "Kuueteistkümnemäng", kus oli väga põnevaid pilte sellistelt tegijatelt nagu Hugo Hiibus, Edgar Valter, Olimar Kallas, Elle Tikerpäe, Heinrich Valk, Kurti Vool, Jüri Kerem, Kaja Põder, Rein Lauks, Priit Pärn, Mati Kütt, Toomas Kall, Ülo Emmus, Ilja Popovitš, Hillar Mets. Toona oli surnud ainult Popovits. Nüüd on elus vaid Valk, Vool, Kall, Pärn, Mets... Peegel oli Jüri Keremi tehtud pildil selline noor (27) ja rõõsa. Ilma habemeta.
Hiljem nägin tema vaimukaid karikatuure Edasis, eriti tema prohvetlikke kalendreid, mis võisid täppi minna paremini kui Igor Mangi ennustused
Veidi juba kogenumat ja paksu habemega Andrus Peeglit kohtasin 2015 kui õppisin Tartu Kunstikoolis. Ma ei mäleta mis kummaline nimi ainel oli. Igatahes ta õpetas meile kõiksugu asju: ruumikujunduste presenteerimist, kaubaautode kujundamist, igasugu trikke ja nippe. Tänu temale on mul läpakas vana hea Corel, sest tal polnud Adobesse usku. Aga ega me eriti tööd ei rabanud. Andrusega tekkis kohe jutt ja see läks muidugi pikaks ja laiaks. Erialaliselt oli tal väike kibe lugu ka rääkida, nimelt see kuidas Postimees oma praeguse päise sai. Et omi inimesi ei usaldatud ja osteti hiigelsuure raha eest ühe osava väljamaa mehe standardlahendus.
Aga tal oli üks unistus, mis tema eluajal ei siiski ei täitunud. Nimelt ta soovis taastada Edasi/Tartu Postimehe huumorinurga Herilane. Ja ükspäev võttiski ta mu kaasa Tartu Postimehe toimetusse ja nii me seal koos Artur Tuur Kuusiga arutasime ja plaanisime. Mäletan et Priit Pullerits liikus ka seal ringi. Tegime isegi nii mõnedki materjalid valmis. Aga nagu see Eestis ikka juhtub, kuhugi see takerdus...
Peale kooli me ikka vahel trehvasime ja muhelesime...
Kahju et läksid, habetunud päikesepoiss.
