Eesti keelt hakati Tartu Ülikoolis õpetama 1803. a. Esimene eesti keele lektor oli Friedrich David Lenz. Põhikirja järgi kuulus filosoofiateaduskonna koosseisu eesti ja soome keele lektor (alates 1817. aastast eesti keele lektor), kelle ülesandeks oli õpetada praktilist eesti keelt teoloogiaüliõpilastele. Üle saja aasta oli eesti keele lektor ainus eesti keele õppejõud Tartu Ülikoolis. 1837. aastal sai eesti keele lektoriks esimene eestlane Dietrich Heinrich Jürgenson. 1842. aastal kutsuti eesti keele lektoriks Friedrich Robert Faehlmann, kes oli juba tõeline keeleuurija, ühendades praktilise eesti keele õpetamise eesti keele grammatika teadusliku käsitlusega.


1874. aastal sai eesti keele lektoriks Mihkel Veske, kes esimese eestlasena oli kaitsnud Leipzigis doktoriväitekirja soome-ugri keelte alal. Ta ei piirdunud enam lektori tööga, vaid hakkas pidama loenguid fennougristika paljudel aladel (eesti, soome ja liivi keele võrdlev grammatika, soome-ugri võrdlev grammatika, eesti rahvalaulud, eesti mütoloogia, soome keel jpm). Muutus ka kuuljaskond: pastoreiks õppivate sakslaste kõrvale hakkas ilmuma keelehuvilisi eestlasi.


1919. aastal avatud Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolis sai eesti keelest ülikooli õpetuskeel ja siin hakati ette valmistama kõrgharidusega spetsialiste eesti keele ja sugulaskeelte alal ja emakeeleõpetajaid koolide tarvis. Filosoofiateaduskonnas oli eesti keele professuur ja lektoraat. Esimeseks eesti keele professoriks Tartu Ülikoolis sai Jaan Jõgever, pärast tema surma valiti 1925. a professoriks Andrus Saareste. Eesti keele lektoriks sai Johannes Voldemar Veski, aastail 1926-1933 töötas ülikoolis veel teine eesti keele lektor – Johannes Aavik, kes luges praktilise eesti keele kursust teiste teaduskondade üliõpilastele ja õpetas eesti keelt muulastele. 1919. a alustasid tööd ka läänemeresoome keelte (esimene professor Lauri Kettunen, tema järel alates 1925. a Julius Mägiste) ja uurali keelte professuurid (Julius Mark).


1944 loodi ühine eesti keele ja soome-ugri keelte kateeder, mille juhatajaks sai Paul Ariste. 1946 jagunes see kateeder eesti keele kateedriks professor Johannes Voldemar Veski juhatusel ja soome-ugri keelte kateedriks professor Paul Ariste juhatusel.


Nõukogude perioodil oli eesti ja soome-ugri keeleteadus üks nendest erialadest, kus ideoloogiline kontroll oli tugev ning väliskontaktide piiratus takistas teadusharu arengut. Tugevat mõju õppeprotsessile avaldasid tsentraalselt peale surutud õppeprogrammid.

Tekst: Tartu ülikooli Eesti ja üldkeeleteaduse Instituut:
https://www.keel.ut.ee/et/inst...

Märkmed: