Eesti Koostöö Kogu juhi Peep Mühlsi sõnul elab Tartu Ülikooli demograafide hinnangul väljaspool Eestit ca 130 000 eestlast.

Mühls ütles Eesti väljarännet kommenteerides, et inimvara seisukohast iseloomustab Eestit kaks olulist tendentsi: aeglane ja järjepidev inimeste vähenemine ning rahvastiku vananemine.

Kui varem olid peamised väljarändajad parimas tööeas mehed, siis nüüd on selleks ülikooli lõpetanud ja parimas tööeas naised, vanuses 25-35 eluaastat.

Mühls märkis, et naiste ja meeste palgavahe on Eestis üks Euroopa Liidu suuremaid, mis võib olla üheks põhjuseks. Samas iseloomustab kõrgharidusega naiste väljarännet tihtipeale tõik, et väljarändajad loovad suure tõenäosusega oma pere välismaal ega pruugi enam Eestisse naasta.

Ka on Mühlsi sõnul üheks murekohaks see, et koguni 130 000 eestlast elab väljaspool Eestit. Sestap peab tema sõnul tõsiselt mõtlema sellele, kuidas näiteks välisriikidesse õppima läinud eestlased kodumaale hiljem tagasi saada.

«Praeguste andmete kohaselt elab maailmas kokku 1,06 miljonit inimest, kes identifitseerivad end eestlastena,» sõnas Mühls.

Ta lisas, et nende hulka kuuluvad nii väliseestlased kui ka nende järeltulijad, kellest osa ei pruugi tegelikult eesti keeltki rääkida ning kes omavad teiste riikide kodakondsust.

Neid ja teisi Eesti inimvaraga soetud teemasid käsitleb peatselt ilmuv Eesti Inimvara Raport.

Märkmed: