Suursaadik Provalov: „Minevik ei saa ega tohi dikteerida tulevikku…”
President Rüütel: „…et minevik ei tohi varjutada tulevikku.”
Suursaadik Provalov: „On tähtis, et 20. sajandil rahvastele osaks saanud kannatused ei lahutaks, vaid liidaks meid.”
President Rüütel: „Ärgem laskem võõra võimu külvatud seemnel oma südames vihkamiseks kasvada.”
Õilsad mõtted. Ent need meenutavad mulluste 9. mai pidustuste eelset propagandat, kui Moskva kuraasikalt deklareeris ennast Kesk- ja Ida-Euroopa päästjaks ning vabastajaks. Need, kes tuletasid Venemaale meelde, et sõja lõpule järgnes ligi 50 aastat okupatsiooni ja iket, tembeldati fashistideks.
Venemaa suursaadik Konstantin Provalov, kes praegu on Eesti diplomaatilise korpuse vanem, tegi oma Tallinnas Toompeal, Linda kuju juures toimunud 1941. a. 14. juuni suurküüditamise aastapäeva mälestusüritusel peaaegu möödamineva märkuse, et eestlaste jt rahvaste vastu toimepandud genotsiidi peamiseks teguriks oli peamiselt „stalinlik repressioon”. Provalov käsitles ka Hitleri Saksamaa poolt sooritatud kuritegusid. Eesti Vabariigi President jättis aga üldse nimetamata küüditamiste ja repressioonide läbiviijad.
Võib-olla ei ole alati kohane süüdistusi esitada mälestustalitustel. Aga kunstlikult fabritseeritud ja järjekindlalt esitatavad süüdistused vene rahva tagakiusamise teemal ning illegaalse annekteerimise ja okupatsiooni eitamine Moskva poolt muudavad ebanormaalseks suhtluspartnerite vahekorra.
Paljud generatsioonid on märganud, et kui N. Liit/Venemaa märkab partneri nõrkust või ebakindlust, muutub ta toon üleolevaks ja agressiivseks.
Venemaa ei suuda ega tahagi garanteerida, et midagi okupatsiooni taolist enam ei juhtuks. Vastupidi, Vene riigiduuma ja sõjaväe ringkondadest on tihti kuulda, et otsene vahelesekkumine aitaks lahendada Eestis elavate venelaste „probleeme”. Provalovi sõnavõtt oli täiesti kooskõlas kehtiva doktriiniga: Stalin on süüdlane, ärgem meenutagem teisi süüdlasi; vanu ja valusaid ajalooseiku on vaja üldistada, tähelepanu suunata ka teiste rezhiimide kuritegudele, ja sellega on jutul lõpp.
Eesti on lubamatult palju järele andnud. Tegutseda tuleb aga püstipäi ja väärikalt. Leinapäeval võib siiski sõnades olla otsekohene ja tegutseda püstipäi.
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas - LL
14. juuni suurküüditamise mälestamisel leidsid EV president ja Vene suursaadik ühise keele (3)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VF suursaadik osales ka Tõnismäel Eesti vabastajate austamisel. Pole mõtet kahelda millist "liitmist" hr suursaadik -oh kui siiralt - mõtles. Kes ikka veel ei mõista kuidas meie ja vene rahva kannatused meid peaksid liitma, palun lugege Karaganovi doktrii.
Selle loo puhul on kõige olulisem see, et Venemaa suursaadik tuli niisugusel üritusel kõnelema. Minevikusündmusele uue tõlgenduse andmine on siiski samm edasi sündmuse eitamisest üldse.
Rüütel ei öelnud midagi valesti. Tema jutt on peaaegu alati lepitav. Ega sõim ei aitagi. Ilmselt saabki Venemaa panna tõde tunnistama samm-sammult.
Rüütel ei öelnud midagi valesti. Tema jutt on peaaegu alati lepitav. Ega sõim ei aitagi. Ilmselt saabki Venemaa panna tõde tunnistama samm-sammult.
Mul on hea meel et EE toimetus leidis õige pealkiri selle artikli jaoks. Kui ise selle kohta eelmisel nädalal oma arvamuse avaldasin, siis sõimati mind järjekordselt läbi! Aga tegelikult on nii, et MÕLEMAD pooled (nii Eesti kui ka Venemaa) peavad enam pingutama et leida mingit lõpliku lahendust selle paigaltampimise asemele. Selles mõttes on mul hea meel et Rüütel kutsus Provalovi kõnelema, ja et Provalov enda poolt rääkis nii siiralt nendest probleemidest. Ja veelkord mu isiklik tänu EE toimetuses mõistva suhtumise eest. Kõigile kaunist Jaanipäeva jätku!!
Arvamus
TRENDING
