Suursaadik Provalov: „Minevik ei saa ega tohi dikteerida tulevikku…”

President Rüütel: „…et minevik ei tohi varjutada tulevikku.”

Suursaadik Provalov: „On tähtis, et 20. sajandil rahvastele osaks saanud kannatused ei lahutaks, vaid liidaks meid.”

President Rüütel: „Ärgem laskem võõra võimu külvatud seemnel oma südames vihkamiseks kasvada.”

Õilsad mõtted. Ent need meenutavad mulluste 9. mai pidustuste eelset propagandat, kui Moskva kuraasikalt deklareeris ennast Kesk- ja Ida-Euroopa päästjaks ning vabastajaks. Need, kes tuletasid Venemaale meelde, et sõja lõpule järgnes ligi 50 aastat okupatsiooni ja iket, tembeldati fashistideks.

Venemaa suursaadik Konstantin Provalov, kes praegu on Eesti diplomaatilise korpuse vanem, tegi oma Tallinnas Toompeal, Linda kuju juures toimunud 1941. a. 14. juuni suurküüditamise aastapäeva mälestusüritusel peaaegu möödamineva märkuse, et eestlaste jt rahvaste vastu toimepandud genotsiidi peamiseks teguriks oli peamiselt „stalinlik repressioon”. Provalov käsitles ka Hitleri Saksamaa poolt sooritatud kuritegusid. Eesti Vabariigi President jättis aga üldse nimetamata küüditamiste ja repressioonide läbiviijad.

Võib-olla ei ole alati kohane süüdistusi esitada mälestustalitustel. Aga kunstlikult fabritseeritud ja järjekindlalt esitatavad süüdistused vene rahva tagakiusamise teemal ning illegaalse annekteerimise ja okupatsiooni eitamine Moskva poolt muudavad ebanormaalseks suhtluspartnerite vahekorra.

Paljud generatsioonid on märganud, et kui N. Liit/Venemaa märkab partneri nõrkust või ebakindlust, muutub ta toon üleolevaks ja agressiivseks.

Venemaa ei suuda ega tahagi garanteerida, et midagi okupatsiooni taolist enam ei juhtuks. Vastupidi, Vene riigiduuma ja sõjaväe ringkondadest on tihti kuulda, et otsene vahelesekkumine aitaks lahendada Eestis elavate venelaste „probleeme”. Provalovi sõnavõtt oli täiesti kooskõlas kehtiva doktriiniga: Stalin on süüdlane, ärgem meenutagem teisi süüdlasi; vanu ja valusaid ajalooseiku on vaja üldistada, tähelepanu suunata ka teiste rezhiimide kuritegudele, ja sellega on jutul lõpp.

Eesti on lubamatult palju järele andnud. Tegutseda tuleb aga püstipäi ja väärikalt. Leinapäeval võib siiski sõnades olla otsekohene ja tegutseda püstipäi.



Eestlaste Kesknõukogu Kanadas - LL

Märkmed: