Reedel möödus 15 aastat Tallinnas Hirvepargis toimunud ajaloolisest rahvakogunemisest, kus nõuti 1939. aastal sõlmitud Molotov-Ribbentropi pakti avalikustamist. Seltskond, kelle eestvedamisel ajalooline rahvakoosolek toimus, täna enam ühe mütsi all ei ole, nii et aastapäeva tähistamiseks korraldati reedel kaks eri üritust. Esimese korraldas kultuuriselts Hirvepark koos Kistler-Ritso sihtasutusega, teise aga Jüri Liimi ja Tiit Madissoni eestvedamisel kogunenud radikaalid.

- - - - -

Esimene aastapäevaüritus algas keskpäeval ning sinna oli kogunenud ligi 150 inimest. Sõna võtsid kirikutegelased ja mõned Isamaaliiduga seotud poliitikud. Kõnekoosolekul esinenud isamaaliitlane Mart Nutt, kes osales pealtvaatajana ka 15 aasta tagusel kogunemisel, rõhutas sündmuse ajaloolist tähtsust.

“Hirvepark oli põhimõtteliselt aastakümnete järel esimene idablokis toimunud omaalgatuslik rahvameeleavaldus, mida ei aetud jõuga laiali,” ütles Nutt. “See oli sümboolne, olles märgiks kõikidele kommunismi all elanud rahvastelele, et kommunistlik riik ei saa rahvast enam vägivallaga maha suruda.”

Tunne Kelam Isamaaliidust ütles, et Hirvepark tähistas Nõukogude ühiskonnas demokraatliku alternatiivi teket.

Kella kaheks suundusid keskpäevasel üritusel osalenud Toompea lossi konverentsile “Vastupanust vastutusele.” Kella kolmeks kogunes Hirveparki uus, varasemast juba värvikam seltskond, kelle eestkõnelejateks olid Jüri Liim ja Tiit Madisson.

15-aasta taguse Hirvepargi avakõneleja Tiit Madisson kandis reedel seljas särki okastraadist ümbritsetud kirjaga “Welcome to EU”. Oma sõnavõtus rääkis Madisson, et Eesti iseseisvust ähvardavad uued ohud.

“Arvan, et Hirvepark muudab tulevikus oma suunda,” ütles Madisson. “Meil on nüüd uued probleemid kui 15 aasta eest. Kui tookord oli meie soov vabaks saada, siis nüüd oleme oma vabadust kaotamas. Pole vahet, kas meid kamandab Moskva või Brüssel.”

Teiseks Madissoni rünnakuobjektiks oli IMF ehk Rahvusvaheline Valuutafond. “IMF on oma poliitikaga hukutanud palju arengumaid,” ütles Madisson. “Eestis on seda poliitikat kaua aetud, hävitatud on rahvuslik väikeettevõtlus, nii et saame sulasteks välismaa parunite mõisas.”

Pärast Madissoni sõna võtnud Jüri Toomepuu sõimas üksteise järel suuremaid parlamendiparteisid ning kutsus rahvast kaasa hüüdma. “Loodan, et enne järgmisi valimisi tuleb üks haldjas ja kirjutab igale poole “A.J.S.J.P.” - “Aitab juba sulidest ja petistest!””, ütles Toomepuu.

Liimi ja Madissoni eestvedamisel kogunenud seltskond kuhjas Hirveparki loosungeid, näiteks “Ei salalepetele!” ning “Parts of Finland and Estonia still occupied by Russia. Sowiet-Nazi Pact Still in Force.”

Pensionär Helvi Laub kandis sinimustvalges kirjas loosungit eesti keele kaitseks ning rääkis, et siinsed ajalehed peaksid iga kuu tegema ühe võõrsõnavaba päeva.

“Me peaks jääma enda keele juurde, nii et üks kord kuus ilmugu ajalehed ilma ühegi võõrsõnata,” ütles Laub.

Eestimaa Rahvaliidu Tallinna piirkonna aseesimees Robert Vill kogus allkirju.

“Kogume selle vastu, et Eesti mets ja põllumaa ei läheks kontrollimatult välismaalaste või rahameeste kätte,” selgitas Vill, kelle sõnul on koos juba 30.000 allkirja.

Kõige ootamatum oli aga üleskutse saata toidupakke nälgivatele Eesti maapiirkondadele. Soovija võis välismaistest toiduainetest koosneva paki sajakonna krooni eest ka kohapeal lunastada.

Märkmed: