Kuremäe kloostri peakirik.Kultuurimälestiste riiklik register1675.jpg
Tänavu suvel möödus 150 aastat Saaremaal sündinud arhitekti Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemiku ja Tallinna Tehnikaülikooli professori Aleksander Poleštšuki sünnist.
Aleksander Poleštšuk sündis 8. juulil (vkj 26. juunil) 1863 Arensburgis (Kuressaares) piirivalvuri peres.
Haridustee:
õppis Kuressaare algkoolis ja abikoolmeistrite koolis
1879-82 Tartu Õpetajate Seminaris
1886 omandas eksternina Narva Gümnaasiumi lõputunnistuse
1888-96 õppis Peterburi Kunstide Akadeemias, lõpetas arhitekt-kunstniku kutsega
Teenistuskäik:
1882/83 Kuressaares, 1883-86 Vasknarvas, 1886-88 Vana-Vändras rahvakooli õpetaja;
1897-1920 Peterburi Kunstide Akadeemia professor, samaaegselt õppejõu ametiga Püha Sinodi tehnilise järelvalve peaarhitekt ja vanglate peavalitsuse arhitekt;
peale 1917. a. Oktoobrirevolutsiooni Petrogradis leivatehaste peaarhitekt;
1919 Petrogradis asutatud Eesti Töörahva Kommuuni Ülikooli juhataja;
1920 opteerus Eestisse, töötas Narva Hüdroelektrijaama Uurimisbüroo peaarhitektina, hiljem Tallinnas Ehitusvalitsuse peaarhitektina ja haridusnõunikuna;
1921-32 Tallinna Tehnikumis ehitusosakonna õppejõud, luges õppeaineid: hoonete ruumijaotus, ehituseelarved, ehitustööde juhatamine, kütmine ja õhuvahetus, sanitaar-sisseseaded, arhitektooniline joonestamine, modelleerimine.
1933-36 töötas vaheaegadega Prantsusmaa, Hollandi ja Saksamaa teadusasutustes; 1939 asus tööle ehituse projekteerimise alal ASis Eesti Kiviõli;
1941 evakueerus natsionaliseeritud Eesti Kiviõli koosseisus Nõukogude Liidu tagalasse Kašpir Rudnikisse Sõzrani Kuibõsevi oblastisse, juhendas silikaattellisetehases põlevkivituhast tsemendi valmistamist (putsolaan).
Uurimusi ja tegevusvaldkondi:
• 1888 andis koos M. Tõnissoniga välja vene keele õpiku Eesti koolidele, avaldas ehituskonstruktsioonide ja staatika-alaseid õpikuid ning arhitektuuriteooria-käsitlusi (võlvide arvutamine ja ladumine, sillakonstruktsioonid, hoonete vastupidavus maavärinatele, ehitaja teatmik jm.)
Projekteeris ja ehitas:
• õigeusu kirikuid Jaroslavlis, Harkovis, Doni-äärses Rostovis, Vjatkas, Poltaava ja Hersoni kubermangus, Tsarskoje Selos (koos V.Pokrovskiga, ehitatud 1910-1915), Peterburis Püha Isidori kiriku (Eesti Õigeusu Vennaskonna kirik, ehitatud 1903-1907), Tallinnas Aleksander Nevski katedraali Toompeal (ehitatud 1894-1900, arhitekt M. Preobraženski patronaaži all), Kuremäel Pühtitsa kloostri Uspenski peakiriku (ehitatud 1908-1910)
Peterburis:
• Aleksander III mälestussamba (koos kujur Trubetskoiga, 1909)
• Geoloogia Komitee hoone (ehitatud 1912-1914, fassaad kaetud Saaremaa dolomiidiga)
• Eksperimentaalse Meditsiini Instituudi vivaariumihoone (ehitatud 1912-1915)
Pulkovos:
• observatooriumi seismoloogiajaama (ehitatud 1912-1914)
Tallinnas:
• osales Vene Seltsihoone ehitamisel (1896-1900, praegu Tallinna Keskraamatukogu, ajaloo- ja kultuurimälestis)
• Riigi trükikojahoone Niine tänav 11 (ehitatud 1923)
• Tollipeavalitsuse hoone sadamas (ehitatud 1926)
• ühingu Unitas’e elumaja Tina 23/Kreutzwaldi 11 (ehitatud 1923-24, ajaloo- ja kultuurimälestis)
• osales “Estonia” teatri- ja kontserdihoone võistlusprojektide hindamise žüriis 1908. a. ja Tallinna Tehnikumi hoone rahvusvahelise arhitektuurikonkursi žüriis 1923. a.
• oli Kuressaare Ehitusinstruktorite Kooli (praegune Kuressaare Ametikool) üks rajajatest 1922
• töötas välja kavandi Saaremaa raudteevõrgu ehitamiseks, mitu kavandit Kuressaare kuurordi väljaarendamiseks (elluviimist takistas II maailmasõda)
• uuris eesti maavarasid (Saaremaal Jaagarahu lubjakivi, tõestas lubjakivi soodsa kaltsiidisisalduse; leidis Jaagarahul oonüksmarmorit ja Muhus Igaküla juures litograafiakivi)
• asutas Eesti Tehnika Seltsi Peterburis 1917, oli seltsi esimees
• pensionärina 1932. aastast Õpetajate Ühingute Liidu pedagoogilise muuseumi juhataja Kuressaares
Tunnustused:
• 1911 Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik
• 1900 Püha-Anna III järgu orden
• 1909 Püha-Anna II järgu orden (ehituskunsti õpetamise eest)
• 1922 Korp! Leola auvil!
Huvialad:
• astrofüüsika, aatomienergia, elektrinähtused, põlevkivituha kasutamine, eksperimenteeris keemiliste elementidega
Suri 11. septembril 1944 Kašpir Rudnikis Sõzranis Kuibõševi oblastis, on sinna maetud.
A. Poleštšuki 145. sünniaastapäeva tähistati 8. detsembril 2008 Tallinna Tehnikaülikoolis näituse ja ettekandekoosolekuga. Ehitusteaduskonna dekaan professor Roode Liias rõhutas, et Aleksander Poleštšuk oli üks nendest meestest, kes omandas 19. sajandi lõpus Peterburis kõrghariduse ja opteerudes 1920. aastal Eestisse, asus oma oskuste ja võimetega rajama Tallinna Tehnikumis (TTÜ eelkäija) eestikeelset tehnilist kõrgharidust ning õpetama Eesti arhitekte. Meie kohus on neid inimesi austada ja meeles pidada.
Eesti Paeliidu juhatuse liige Elmar Kala juhtis tähelepanu mõnedele A. Poleštšuki projekteeritud hoonetele, mis on ehitatud Eesti rahvuskivist – paekivist, samuti sellele, et Geoloogia Komitee maja Peteburis on kaetud A.Poleštšuki projekti kohaselt Saaremaa dolomiidiga.
Ehitusteaduskonna dotsent Urmas Mänd andis ülevaate A. Poleštšuki elukäigust ja vaatajate silmade ette kuvati slaididel tema arhitektuurne looming. Insener Anto Juske tutvustas prof. Poleštšukki kui Eesti Tehnika Seltsi Peterburis üht asutajat ja esimest esimeest 1917. a. ajalehe “Pealinna Teataja” andmeil toimus 23. aprillil (vkj) 1917. a. Petrogradis Eesti Tehnika Seltsi asutamiskoosolek, A. Jansoni Kaubanduskooli ruumidessse kogunes umbes 40 inimest. Põhikirja koostamiseks valiti komisjon, seltsi esimeheks valiti akadeemik A. Poleštšuk. Hiljem vastu võetud seltsi põhikirja järgi oli ette nähtud osakondade asutamine ka Eestis, kuid revolutsioonikeerises seltsi töö soikus.
Näituse koostaja Milvi Vahtra mainis, et prof. Poleštšuki käe alt tulid esimesed diplomeeritud arhitektid Eestis, kelle loodud maju kohtame Tallinnas kõndides sageli, kuid tavaliselt me ei tea nende loojate nimesid. Näitusel olid väljas nelja Poleštšuki õpilase – esimese Eesti naisarhitekti Erika Nõva-Volbergi, tema venna August Volbergi, Robert Natuse ja Nikolai Kusmini kõige tuntumad hooned. Arhitekt Nikolai Kusmin tähistas oma 80 aasta juubelit 1986. aastal Tallinnas. Ta esines seal ettekandega, millest suur osa oli pühendatud oma õpetajale – professor Aleksander Poleštšukile. Väljavõte sellest: “Arvan, et tema mõju meie esimeste rahvuslike arhitektide professionaalse kreedo kujunemisele oli otsustavalt suur. Pean tunnistama, et selle mõju toime jäi meile – õppijatele tollal märkamatuks. Selle mõju sugestiivseks põhjuseks oli kahtlemata akadeemik Poleštšuk ise, tema kõrge eruditsiooni, laia silmaringi ja sügava intelligentsiga isiksus, tema universaalsed teadmised ehituskunsti alal, mida ta oskas oma kuulajaile väga lihtsas arusaadavas ja huvitavas vormis edasi anda.” Eesti Arhitektuurimuuseumis säilitatavas N. Kusmini isiklikus fotoalbumis on esikohal tema õpetaja - professor A.Poleštšuki portree.
Üritusel osales ka A. Poleštšuki tütretütar Ekaterina Nits, kes on pikka aega töötanud õpetajana ja elab praegu Tallinnas.
Kuna Aleksander Poleštšuk oli Saaremaa - oma sünnisaare suur patrioot, kes tegi palju majanduse ja kultuuri arendamiseks, algatas saarlane koduloohuviline Urve Kirss mälestusplaadi paigaldamise tema kodumajale (ehitas 19. saj keskel A. Poleštšuki piirivalvurist isa Artemi) Kuressaares Vana-Roomassaare tn 24. Sündmus leidis aset 14. mail 2009.
Koostas
Milvi Vahtra
TTÜ Raamatukogu bibliograaf
29. jaanuaril 2013
