Kuupäev oli enam kui uhke. Kakskümmend aastat Kanada Saatkonna esinduse avamisest Tallinnas Toompeal täitus maagilise daatumiga 20.11.2011. Pühapäevaõhtusele tagasihoidlikule sünnipäeva tähistamisele oli kutsutud inimesi Kanada kogukonnast, erinevaid Eesti-poolseid koostööpartnereid, kes juba algusaastatel teinud saatkonna esindusega koostööd (nt. Eesti Haridus- ja Välisministeeriumist) ning Kanada-eestlasi.
Saatkonna esinduse juht Marina Asari on alati üritanud Kanada päevaks ja teisteks koosviibimisteks muretseda Kanada oma õlut ja veini, seekord olid ka pakutavate roogade retseptid kanada kokaraamatust otsitud ja eelnevalt läbi proovitud toitlustusfirma ning saatkonna esinduse töötajate poolt. Meeldejäävamad neist olid erinevatest kaladest pâté'd vahukoore-tilli kastmega, vähisabapirikas ja peekonisse keeratud tournedous veiseliha. Magustoit võitis kõige enam südameid: karge mustikamagus kaerahelvestega ja vahtrasiirupitort.
Kahele seinale oli suunatud valguspiltide programm, mis kajastas saatkonna esinduse meeldejäävamaid ja ajaloolisi hetki ning inimesi. Kui sõna oli võtnud nii esinduse juht kui Kanada suursaadik Balti riikides T.E. Hr. R. Scott Heatherington, toimus lõbus ja hariv viktoriin. Küsimusi esitasid saatkonna esinduse esimene ja teine juht ehk Peter Roose, kes avas esinduse ja oli selle juhiks 1991-1993 ja Marina Asari, kes on esindust juhtinud aastast 1993 tänaseni.
Mõned huvitavamad pidulistele esitatud küsimused olid: Kui mitu Eestit mahuks Kanada pindalale? Kas 80, 100 või 221? Viimane on õige vastus. Kui mitu korda on Eesti anima- ehk joonisfilm võitnud Grand Prix’ Ottawa rahvusvahelisel animafilmi võistlusel? Kas mitte kordagi, viis korda või kaks korda? Õige vastus on kaks korda: Kaasündinud kohustused (Inherent Obligations), mille autoriks Rao Heidmets ja Priit Pärna Porgandite öö. Kui palju Kanada kodanikke elab ametlikult Eestis? 48, 85 või 102? Vastus on üllatav ja konksuga – nimelt kõigest 48, kes on ennast saatkonna esinduses registreerinud, aga ei ole kahe kodakondsusega. Ühe sõnaga - enamik Eestis elavaist kanada-eestlasist selles hulgas esindatud ei olegi, see tähistab vaid Eestis elavaid n-ö laus-kanadalasi. Aga kas teate, kui palju aukonsuleid ja konsulaate Eestil Kanadas on? 7, 8 või 6? Õige vastus on seitse: aupeakonsul Laas Leivat (Ontario provints), aukonsul Toomas Heinsoo (Toronto), aukonsul Harry A. Jaako (Vancouver), aukonsul Maurice Forget (Montreal), aukonsul Peter Pastewaka (Calgary), aupeakonsul Johan Olaf Soosaar (Halifax) ja aukonsul Francois-Xavier Simard (Quebec). Kui palju Eesti sõjaväe ohvitsere on läbinud MTAP (Military Training Assistance Programme) treeninguid Kanadas? 85, 230 või 400? Viimane on õige vastus! Koostöö Kanadaga on keskendunud põhiliselt sõjaväelaste ja kaitseministeeriumi tsiviilametnike väljaõppele, s.h. inglise ja prantsuse keele õpetusele, mida korraldatakse nn MTAP sõjalise väljaõppe abiprogrammi raames. Kanada toetab ka Balti Kaitsekolledžit Tartus ning saadab sinna oma õppureid. Kanada oli esimene NATO liikmesriik, kelle valitsus ratifitseeris Eesti NATO-ga liitumise protokolli 28. aprillil 2003 aastal. Kui palju Eesti ministreid, spiikreid ja teisi kõrgetasemelisi ametnikke on külastanud Kanadat ajavahemikus 2002-2010? Kas 10, 13 või 4? Õige vastus on 13. Kanadast on Eestit külastanud samal ajal 4 kõrgetasemelist valitsusametnikku. Ja lõpetuseks: milliste avalike hoonete ehitamisel on kasutatud Kanadast pärit klaasi? Need on Radisson Blu hotell ja Toronto arhitekti Henno Sillaste projekteeritud Kawe Plaza.
Agaratest tulijatest Eesti "veteranideks"
Sünnipäeval oli ka peotäis inimesi, kes tulid Kanadast Eestisse vahetult enne või pärast taasiseseivumist ja kelle jaoks Eesti jäigi koduks. Viiest eestlasest fotol, kes Torontost tulid, töötasid kõik algaastatel ka Eesti Välisministeeriumis (v.a. Maimu Nõmmik, kes õpetas inglise keelt Tallinna Pedagoogilises Instituudis, praegune Tallinna Ülikool). Välisministeeriumis aitasid neil ärevatel ja põnevatel algusaastatel kaasa veel Vancouverist pärit Alar Olljum, Mart Laanemäe ja Rootsi kaudu Vancouveris mõnda aega elanud Toivo Klaar. Nemad on kõik nüüdseks jõudnud kõrgetele kohtadele välisteenistuses: Alar Olljum on Adviser at European External Action Service Brüsselis, Toivo Klaar on Head of Representation Euroopa Komisjonis Brüsselis ja Mart Laanemäe Eesti Suursaadik Saksamaal. Vaid mõni aeg hiljem olid Tallinnas ka torontolased Kyllike Sillaste Elling, praegune Washingtoni Eesti Suursaatkonna asejuht ja Andres Kasekamp, Eesti Välispoliitika Instituudi juhataja.
Paljude teiste agarate tegijate ja abistajate seas, kes välismaalt Eestisse tulid, oli ka mees, kes aitas läbi viia kahte siiani kõige suuremat Kanada ja Eesti vahelist arenguabi projekti, Peeter Mehisto (pühitses 20.11 ka oma sünnipäeva). Lisaks oli ta äsja kaitsnud Inglismaal oma doktoritööd Navigating Management and Pedagogical Complexities in Bilingual Education: An Estonian Case Study (Kakskeelse õppe juhtimine ja pedagoogiline problemaatika: Eesti juhtumi analüüs). Doktoritöös analüüsib ta Eestis elavate vene laste keelekümblusprogrammi loomise protsessi juhtimise ja pedagoogika aspektist, selgitades mehhanisme ja jõude, mis on aidanud tagada programmi kestlikkuse. Autor kirjeldab kakskeelset õpet kaht aspekti silmas pidades – kakskeelse õppe pidevuse ja kestlikkuse tegurid (pedagoogika) ja kakskeelse õppe rakendamise protsessis toimivad vastastikmõjud (juhtimine). Töö tugineb kakskeelse õppe ja juhtimisega seotud kirjandusele ning Eesti varase ja hilise keelekümblusprogrammi rakendamise uurimiskogemustele.
Palju õnne veel kord 20-aastaseks saanud taasiseseisvunud Eestile ja Kanada saatkonna esindusele ning kõigile asjaosalistele!
20 aastat Kanada saatkonna esinduse avamisest Eestis (1)
Eestlased Kanadas | 25 Nov 2011 | Eesti Elu
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Meie ühiskond võib olla VÄGA uhke meie võsudest/kaaslastest, kes on olnud suutelised aitama kaasa Eesti argenus taasisesesvumisest saadik!
Olin hiljuti koos lennukil ühe nendega, kes pildil ja ta ütles, et meid kasvatati ju nii, et "kui kunagi Eesti vabaks saab, siis läheme kõik koju". Ta ütles siis, et temale oli Eestisse minek loomulik "I didn't just talk the talk, I walked the walk"!
TUBLID!
Olin hiljuti koos lennukil ühe nendega, kes pildil ja ta ütles, et meid kasvatati ju nii, et "kui kunagi Eesti vabaks saab, siis läheme kõik koju". Ta ütles siis, et temale oli Eestisse minek loomulik "I didn't just talk the talk, I walked the walk"!
TUBLID!
Eestlased Kanadas
TRENDING
