Maakondlik Esinduskogu tähistas oma 20. aastapäeva juubeli- ja jõulukoosviibimisega. Eesti Maja suures saalis oli laudadesse paigutatud 230 osalenut. Laval olid ridastikku Toronto eestlaskonda ühendavad maakondade lipud. Sündmus oli äratanud huvi ka kaugemal, USAst oli saabunud terve seltskond.
Sissejuhatuses tutvustas Maakondliku Esinduskogu (ME) esinaine Leida Helde kava, mille esimene pool oli pühendatud ME 20. juubelile ja teine kujutas endast lähenevate pühade tõttu jõulukoosviibimist. Kõneleja väljendas tänu ME asutajaile ja soovis, et oleks veel jätkuvalt palju edu maakondlikus töös. Seejärel viidi kõik oma kodumaakondade juurde ühislauluga „Kas tunned maad…“.
Järgnes ME asutajaliikme Ervin Aleve juubelikõne, kes ütles, et muistsed Eesti maakonnad kujutasid endast kihelkondade liitusid omavaheliste suhete ja kaitse korraldamiseks, mis hiljem täitsid administratiivseid ülesandeid. (Avaldame hr. Aleve kõne lühendatult edaspidi).
Koosviibimise muusikalises osas laulis sopran Tamara Norheim-Lehela Toivo Kõheliku ja Arkadi Altosaare saatel, esitades kõigepealt kaks laulu — „On kallis mulle kodupaik“ ja „Jõulurõõm“, mis sisendas lootust ja juhatas jõulurahu poole..
Tervituse ütles Eesti Vabariigi aupeakonsul Laas Leivat, kes hindas kõrgelt Maakondliku Esinduskogu tööd, öeldes, kui mees ei tunne oma minevikku, siis jääb ta lapseks. ME on aidanud süvendada ühtekuuluvustunnet. Igal maakonnal on oma eripära.
Tegelikult on ME oma 20 aastaga veel noor ühendus ajal, mil paljud meie organisatsioonid on 50-aastased. Hr. Leivat tänas tehtud töö eest ja märkis, et seda juubelit on sobiv tähistada koos jõuludega, mis on samuti inimesi ühendavad pühad. Soovis siis tulevikuks sitkust ja jõudu tegevuse edasiviimiseks.
Teadustaja Leida Tõsine luges ette jõulusõnumi, milles oli igale soov midagi teisele edasi anda — peame seda ka ise vaimulikuks jõulusõnumiks.
Peapiiskop Udo Petersoo ütles, et oleme praegu jõuludesse astumise ajas, luges ette aegumatu jõuluevangeeliumi ja jätkas söögipalvega, paludes Issandat meie kõikide tööd, aga ka laualepandut õnnistada.
Seejärel sõideti ühislauluga läbi sahiseva lume ja asuti rikkaliku jõulutoitudega kaetud laua juurde. Pärast sööki laulis Tamara Norheim-Lehela veel „Surnud lehed“, „Rukkilille leidsin“ ja „Valged jõulud“, klaveril saatis Toivo Kõhelik. Vahepeal olid muusikud mänginud soome „Säkkijärve polka“. Laulud jätsid eriti meeldiva tunde hinge ja lõid sobiva juubelikohase maakondliku vaimsuse miljöö.
Just selliste meeleoluliste sündmuste organiseerijatena ongi maakondlikud grupid omaette või siis ka üheskoos tähtsat kohta siin täitnud. Küllap seda peetigi silmas, kui ME-le sooviti tegusat tulevikku. Juubeldavat organisatsiooni juhib Leida Helde esinaisena.
