Eesti Vabariik taastati juriidilise järjepidevuse alusel 20. augustil 1991.a. Vähe on neid põlvkondi, kes saavad sellist ajaloolist murrangut läbi elada, kes saavad selliseid tundeid üle elada. Seepärast on põhjust nostalgiline olla, rõõmu tunda. Õnnelik olla, et taastati vabadus ja iseseisvus ilma verevalamiseta, ilma inimkaotusteta.
Sellega algas oma riigi ülesehitamise etapp, nõukogudeaegsete struktuuride lammutamine ja nende asendamine demokraatlike institutsioonidega. See uus avatud ja legaalne ajastu nõudis ja nõuab paljude aastate vaevarikast tööd. Eesti areng oli ja on rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud mitmete mõõtmete alusel.
Esialgne kirglik iseolemise tunne hiljem mõnevõrra vaibus. Edumeelsete eestlaste entusiasm ja optimism asendus tihti pessimismi ja küünilisusega. Vaba turumajandus ei suutnud igale poole normaalseid tingimusi garanteerida. Ning laineline liikumine ongi demokraatia olemuses.
Kolmteist aastat tagasi oli südantsoojendav, kui üksmeelsed me olime, kui aatelised olid me eesmärgid, mida me taotlesime ja mille eest võitlesime. Polnud vaja kompromissidele mõelda. Olime isegi hämmastavalt solidaarsed ühe ja sama püüdluse eest: Eesti — iseseisev, sõltumatu.
NATO-sse vastuvõtmine ja Euroopa Liiduga ühinemine on eestlaste ajaloos samuti primaarse tähtsusega. Aga selle uue etapi algfaasis paistavad silma ka kartlikud ja skeptilised meeleolud. Inimesed mõtlevad rohkem iseenda toimetulekule. Nagu kolmeteist aasta eest iseseisvudes olukord nõudis, tuleb nüüd jällegi jalad alla võtta, aga seekord Euroopa Liidu liikmena. Muidugi mitte ainult majandusvaldkonnas. Tõsi küll, vahel on raske võtta uusi olukordi ja ülesandeid mõnusate väljakutsetena ja enese arendamise võimalustena. On kerge öelda, et leiame uued sisemised ressursid ja seame endale uued sihid.
Aga siiski, eelkõige mõjutab eestlaste edasisi tulemusi ikka meie eneste suhtumine. 20. augustil võime tõesti meenutada, kui loominguliselt kohandati ja innustunult aksepteeriti uusi vastutusi.
Kolmteist aastat tagasi kell 23.00 polnud ikkagi veel selge, kas taastatakse 24. veebruaril 1918.a. iseseisvaks deklareeritud Eesti Vabariik või kuulutatakse välja mingi uus riiklik moodustis, mille järjepidevus pärineks Eesti NSV-st kui N. Liidu liiduvabariigist. Võitis julgus. Valitses üksmeel. Juhendas optimism. Head taasiseseisvuspäeva!
20. augustiks (1)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Kõik kolmteistkümmend aastat nagu purjus me Riigikogu ja valitsus prassinud ja lagastanud eesti rahva rahadega nagu viimne lurjus.
Ja mis pagana iseseisvuspäevast saab rääkida selles neetud eurokolhoosis?
Ootavad kõik ausad eestlased päeva,mil Vargamäe kantslist kaigub viimne ENSV haamritoks ja läheb põhja me ammu kreenis riigipargaseloks.
Peatset Eesti Kuningriiki ja Päikest!
Ja mis pagana iseseisvuspäevast saab rääkida selles neetud eurokolhoosis?
Ootavad kõik ausad eestlased päeva,mil Vargamäe kantslist kaigub viimne ENSV haamritoks ja läheb põhja me ammu kreenis riigipargaseloks.
Peatset Eesti Kuningriiki ja Päikest!
Arvamus
TRENDING
