Suurima ohvritearvuga olid maavärin Iraanis Bami linnas, mis nõudis 31.000 inimelu ning kuumalaine Euroopas, mis põhjustas 35.000 inimese surma, teatas Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Ühenduste Föderatsioon.
Kokku veerand miljardit inimest mõjutasid põud, tulvaveed ja maavärinad, ilmastikust tingitud majanduskahjud aga ulatusid 56 miljardi dollarini, seisab föderatsiooni koostatud loodusõnnetuste aastaraportis.
«Looduskatastroofide koguarv kasvab, mille suures osas tingib kliima suurem muutlikus. Samas seab elanikkonna kiire juurdekasv maailma vaesemates piirkondades rohkem inimesi ohtu,» öeldakse raportis.
Samas märgiti aga, et viimastel aastatel kasutatavad efektiivsemad ilmaennustussatelliidid ja varased hoiatussüsteemid on aidanud päästa paljude inimeste elu.
Raportis rõhutati, et esmaabikursused, päästeõppused ja turvalisemate hoonete ehitamine aitab ohtlikes piirkondades säästa inimelusid ja vähendada majanduskahju.
Viimase kümne aasta jooksul on maailmas toimunud umbes 3000 loodusõnnetust, milles on hukkunud 580.000 inimest.