Eesti peaminister Andrus Ansip on sel nädalal andnud mitmeid intervjuusid, mida läbib punase niidina tõdemus, et mööduv aasta on olnud viimase aja parim.
„Nii edukat aastat nagu lõppev aasta – esimene täisaasta ELi täisliikmena – pole meie riigi lähiajaloos olnud. Eesti majandus kasvab, viimases kvartalis 10,8%. Üldine kasv tugineb väga kiirele ekspordi kasvule, mida on 27%, tööpuudus on üle pika aja kõige madalamas seisus,“ rääkis peaminister oma aastalõpu-intervjuus Postimehele. Ta lisas, et ka riigieelarve on tasakaalus ja et on oodata märkimisväärset ülelaekumist; samuti pole probleeme riigilaenudega, nende tase on alla 5% SKT-st. „Riike, kus eelarve on ülejäägiga ja riigilaenud peaaegu olematud, on maailmas raske leida,“ möönis Ansip ja tõi esile veel mõndagi muud positiivset Eesti viimase aasta arengutest. Mh selgub, et paljukurdetud Vene mõju Eesti majanduses on vaid müüt. 58,5% kõigist otseinvesteeringutest Eestisse on teinud rootslased, järgnevad soomlased üle 20%-ga. Ülejäänud ca 20% jagunevad paljude riikide vahel. Üllatav, et Saksamaa osatähtsus on vaid 1,8% ja Venemaal kõigest 1,2%.
Peaminister loodab optimistlikult, et majanduskasv kestab veel pikalt. Kahjuks näitab elu, et majandus areneb tsükliliselt ja et buumile järgneb reeglina surutis ehk depressioon. Kas selleks ollakse valmis?
Absoluutseks rahuloluks pole muidugi praegugi põhjust, sest, nagu majandusteadlane Tiit Made kinnitab, jääb tööviljakuse kasv veel kõvasti alla palkade kasvule; eesti soost suurkapitaliste ja oskustöölisi on vähe; töössesuhtumine jätab kohati soovida; korruptsiooni ja poliitilisi skandaale on ikka veel palju.
Ja siiski on asjad sujunud hästi. Euroopa strateegiliselt tähtsasse nurka surutud väikese Eesti edulugu on alatasa äratanud tähelepanu ka välismaal. Kuidas on selle kõigega toime tuldud, küsitakse. Esmalt muidugi tänu stabiilsusele, mida on saavutatud Euroopa Liidu ja NATO-ga ühinemise läbi. Teiseks — ehkki praegusele valitsuskoalitsioonile ennustati peatset kadu, on see üllatavalt hästi koos püsinud ja küllaltki edukalt toiminud mõnede ministrite möödalaskmistest hoolimata.
21. dets. New York Times avaldas Mark Landleri kirjutise „LETTER FROM ESTONIA; A Land of Northern Lights, Cybercafes and the Flat Tax“, mille omakorda tõi ära 26. dets. ajaleht The Toronto Star pisut teistsuguseks sõnademänguks muudetud tiitliga „Further from Europe, and closer to cyberia?“
Landler tõdeb kohe algul, et hoolimata balti talve pidevast hämarusest on selgelt näha, et Eesti erineb teistest Euroopa riikidest, seda valitsuse muljetavaldavast istungitesaalist alates.
Tema sõnul on Eesti intellektuaalseks kangelaseks maailmakuulus ameeriklane Steve Forbes, väsimatu proportsionaalse tulumaksu „evangelist“. Eesti on üks väheseid riike, kes Forbes'i soovitust on järginud ja ka edu saavutanud.
Landler tõstab veel esile väga kõrget IT-taset, mis on muidugi majandusliku edu pant praeguses globaliseerunud maailmas, ja leiab, et Eesti on eemaldumas Euroopast, lähenedes pigem USA-le. See on ka mõistetav, sest, nagu peaminister Ansip Landlerile ütles, on eestlased omal nahal kogenud, mis tähendab elada diktatuuri tingimustes ja unistasid sel ajal, et keegi (eriti USA) võiks neile appi tulla. Nii ollakse nüüd ka valmis teisi diktaatorite haardes elavaid rahvaid toetama.
Lõpuks jääb üle loota, et majandusliku õitsengu magusaid vilju saavad peatselt nautida ka Eesti vaesemad elanikkonnakihid.
2005 — taasiseseisvunud Eesti edukaim aasta (1)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Aga loomulikult peabki kommunist Ansip edukaks aastat, mil võimu juures kõik vanad kommunistid.
Arvamus
TRENDING
