Panime kirja 10 teemat, sündmust või nähtust, mis olid meie hinnangul 2009. aastal olulisemad. See loetelu ei anna kindlasti mööduvast sündmusterohkest aastast täielikku ülevaadet, seega on oodatud ka lugejate kommentaarid ja meenutused.
1. Majandus
Majanduskriis sundis lõppeval aastal valitsust langetama mitmeid põhimõttelisi majanduspoliitilisi otsuseid, mille mõju ulatub paljude aastate taha. Riigi rahanduse tasakaalus hoidmise nimel sündis aasta suurtehing - Eesti Telekomi riigiosaluse müük. Peamine majanduskriisi tulemus on aga mõistmine, et riik oli seni elanud selgelt üle jõu. Riigiaparaadi kulutused tõmmati kokku, peatati maksed teise pensionisambasse, võeti luubi alla pensionisüsteem ning tegelikult kogu senise sotsiaalsüsteemi ülevalpidamise jätkusuutlikkus.
Kuigi 2009. aastal langeb Eesti majandus tõenäoliselt ligi 14%, mis lääneriikides viitaks sõjaolukorrale, on aastalõpu majandusuudised paradoksaalselt pigem positiivsed. Üsna tõenäoliselt saab Eesti järgmisel aastal rohelise tule liitumaks 2011. aastast eurotsooniga.
Kuigi tundub, et 2011. aastani on veel palju aega, peaks eurost tulenev kasu olema märgatav juba enne seda. Kinnitust, et Eesti saab euroala liikmeks, märkavad nii reitinguagentuurid kui potentsiaalsed investorid, kellest paljud ei saa endiselt aru, mis vahet on Eesti ja Läti majandusprobleemidel. Samas võib muidugi mõelda, kas euro ei saa eestimaalastele olema pettumus? Euroraha on oodatud aastaid, selle nimel on keset rasket kriisiaega tehtud kärpeid ja hoidutud kulutamast. Paratamatult on sellel suured ootused.
Ükskõik, kui palju või vähe euro Eestit aitab, erinevalt 2008. aasta lõpust võivad eestimaalased praegu loota, et SKT on suurema kukkumise ära teinud ning edasipidi jätkub 1-2protsendine tõus või langus. See tähendaks, et riigieelarvet ei tuleks kärpida nii, nagu seda tegi valitsus tänavu.
2. Valimised
Tänavu toimusid Eestis kahed valimised. Eelsoojendusena kohalike omavalitsuste valimistele toimusid juunis europarlamendi valimised. Kuigi üle 103 000 hääle saanud Keskerakond nimetas end eurovalimiste võitjaks, sai märkimisväärseima tulemuse siiski Indrek Tarand, kes sai 40 000 krooni maksma läinud kampaaniaga vaid umbes 1000 häält vähem.
Peale Tarandi ei saanud keegi ilmselt väga palju rõõmu tunda, sest Reformierakond, IRL ja sotsid üllatada ei suutnud ning said europarlamendis ühe saadikukoha. Keskerakond sai esialgsete valimistulemuste selgudes tähistada kolme koha saamist, kuid valimispidu muutus oluliselt vaiksemaks, kui selgus, et mandaate võideti siiski vaid kaks.
Oktoobris toimunud kohalike omavalitsuste valimistel ei pidanud Keskerakond pettuma - pealinnas võeti võimas valimisvõit. Kuigi Keskerakond sai üle poole linnavolikogu kohtadest, otsustasid nad linnajuhtimisel vastutust jagada sotsiaaldemokraatidega. Tallinnas opositsiooni jäänud Reformierakond ja IRL tunnistasid, et tulevikus tuleb tööd teha ka venekeelse elanikkonnaga,
3. Vähemusvalitsus
Reformierakond ja IRL viskasid koalitsioonist välja sotsiaaldemokraadid, kellega olid pärast 2007. aasta märtsis toimunud valimisi valitsuse moodustanud. Reform ja IRL tõid põhjuseks sotside paindumatuse raskete otsuste tegemisel. Sotsid võtsid väite osaliselt ka omaks, tunnistades, et neil oli näiteks keeruline leppida uue töölepinguseadusega, mis lihtsustas oluliselt töötajate koondamist ja vallandamist.
Reformierakond ja IRL asusid otsima partnerit ning jõudsid Rahvaliiduga ka koalitsiooniläbirääkimisteni, kuid leppe sõlmimiseni ei jõudnud. Vähemusvalitsusena jätkanud erakonnad asusid koostööd tegema rohelistega, kes olid nõus mõningaid oma punkte riigieelarvesse surudes parlamendis valitsuse otsuseid toetama. Tänu roheliste toetusele kulges ka sisult väga pingelise 2010. aasta riigieelarve menetlus ja vastuvõtmine Riigikogus üllatavalt ladusalt.
4. Võidusammas
Vabadussõja võidusammast on alates 2007. aasta augustist, kui avaldati selle rajamiseks väljakuulutatud ideekonkursi võidutöö, ümbritsenud pidevalt probleemid. Kui varem vaieldi, kas välja valiti parim idee, siis tänavu on peateemaks olnud Tšehhi ettevõtte Sans Souci vilets töö samba ehitamisel. Mured algasid peatselt pärast samba avamist - klaaspaneelid muutsid värvi, sammas lagunes, vihm pääses sisse ning niiskuse tõttu ütles üles ka valgustuslahendus.
Samba valgustuse lubas Tšehhi firma korda teha 15. detsembriks, kuid kuna ei saanud sellega hakkama, otsustas kaitseministeerium 21. detsembril nendega koostöö lõpetada. Samuti sai ettevõte 780 000 krooni trahvi ning jääb ilma viimasest 5,3 miljoni krooni suurusest osamaksest. Sammast hakkab nüüd remontima hoopis uus ettevõte, melle leidmiseks kuulutab ministeerium välja riigihanke.
5. Laulu- ja tantsupidu
Mööduva aasta kõige olulisem kultuurisündmus oli juuli alguses toimunud laulu- ja tantsupidu, mis kandis tänavu nime "ÜhesHingamine".
Laulupeol osales ligi 26 000 lauljat ja pillimängijat, tantsupeol 7500 tantsijat ja võimlejat. Pidu käis vaatamas ligi 150 000 piletiga pealtvaatajat. Suure osalejate arvu ja pealtvaatajate huvi tõttu venis peoliste rongkäik plaanitust ligi kaks tundi pikemaks.
Laulupeotuli jõudis seekord peopaika mööda muistset veeteed. Esmalt süüdati üks tuli laulupeo sünnilinnas Tartus ning see toodi lotjade ja haabjatega mööda jõge Pärnusse. Tantsijad süütasid oma tule Kihnus, kuna tantsupeo teemaks oli meri. Kaks tuld said kokku Pärnus ning ühine tuli alustas sealt teekonda mööda merd Tallinna poole.
Järgmine laulu- ja tantsupidu toimub 2014. aasta 4-6 juulini.
6. Maadevahetuse mammutprotsess
12. novembril algas Harju maakohtus maadevahetuse kohtuprotsess, kus süüdistuse on saanud kokku seitse inimest - endine keskkonnaminister Villu Reiljan, endine põllumajandusminister Ester Tuiksoo, maa-ameti eksjuht Kalev Kangur, Merko Ehituse suuromanik Toomas Annus, Tartu endine linnavolinik Tarmo Pedjasaar ning ärimehed Einar Vettus ja Tullio Liblik.
Reiljan ja Kangur võtsid süüdistuse järgi Annuselt, Pedjasaarelt, Vettuselt ja Liblikult altkäemaksu ning hoolitsesid, et nad saaksid maadevahetuse käigus soovitud asenduskinnistud.
Tuiksoo sai väidetavalt Annuselt oma kasutusse korteri, mis vormistati variisiku nimele. Selle eest pidi ta hoolt kandma, et põllumajandusministeeriumi uue hoone rendikonkursi võidaks Annuse ettevõte.
Maadevahetuse kriminaalasi sisaldab 193 toimikut ning kohtusse kutsutakse ütlusi andma ligi 150 tunnistajat. Kohus on arvestanud, et tõendite uurimiseks ja kohtukõne pidamiseks kulub seitse kuud ning kogu protsessile kümme kuud. Kohtualuste kaitsjad on aga oletanud, et protsess võib kesta kuni viis aastat.
7. Maripuu tagasiastumine
Sotsiaalminister Maret Maripuu sattus pahameeletormi kätte, kui ilmnes, et osad puudega inimesed peavad ministeeriumi IT-vea tõttu veetma jõulud miinimumtoetusega. Kriitikat võimendas ilmselt ka otsus lõpetada pensionide kojukanne.
Ministeeriumi IT-probleemid ja suutmatus neid lahendada maksid Maripuule ameti - aasta alguses teatas ta parlamendis pärast läbikukkunud umbusaldusavaldust, et astub ise tagasi. "Iseenesest oleks võinud õigel ajal võtta jalgratta ja viia kõigile inimestele toetus koju kätte. See oleks väga selge lahendus olnud. Pikka aega klammerduti mingisuguse IT-lahenduse külge ja ei otsitud probleemile muid lahendusi," ütles peaminister Andrus Ansip valitsuse pressikonverentsil Maripuuga kurjustades.
Maripuu asemel sai sotsiaalministriks üllatuslikult Hanno Pevkur. Kõige tõenäolisemaks kandidaadiks pakkus ajakirjandus Urmas Klaasi, kuid kõlasid ka nimed Tõnis Kõiv, Toomas Vilosius, Maris Jesse ja Üllar Lanno.
8. Pihli skandaal
Detsembri keskel lahvatas avalikkuses Markovi-Jakemenko viisaskandaali järelkajana uus skandaal, kui selgus, et sotsiaaldemokraatide juht Jüri Pihl süüdistab kapole esitatud avalduses peaminister Andrus Ansipit, justiitsminister Rein Langi ja välisminister Urmas Paeti riigireetmises. Kaitsepolitsei küll Pihli pehmelt öeldes kohmaka sõnastusega kuriteoteate põhjal mingit uurimist ei algatanud, küll aga tõusis poliitilistes ringkondades pahameeletorm Pihli "KGB arsenalist" pärit võtete üle. Pihli katse selgitada toimunut vaid oma tagasihoidlike kahtluste-kõhkluste edastamisega summutas minister Lang kuriteoteate bravuurse ülesriputamisega internetti.
Kokkuvõttes olid ka sotside juhtliikmed sunnitud endale tuhka pähe raputama ja nentima, et nende esimees on üle piiri läinud. Pihli tagandamiseni asi siiski ei jõudnud, kuigi mitmete analüütikute arvates oleks selleks põhjust olnud küll ja küll.
9. Eurovisioon
Eesti eurolaul "Rändajad" Urban Symphony esituses sai Moskvas toimunud Eurovisiooni lauluvõistlusel kuuenda koha. Viimati jõudis Eesti Eurovisioonil esikuuikusse 2002. aastal, kui rootslanna Sahlene tõi kolmanda koha.
Rahvusringhääling kaalus tänavu rahapuuduse tõttu, kas üldse 2010. aastal Eurovisiooni lauluvõistlusel osaleda. Koostöös ettevõtluse arendamise sihtasutusega sõidab aga Eesti Laulu võitja siiski ka järgmisel aastal Eestit esindama.
10. Solarise laevaring
Aasta suurimaks kultuuriehitiseks tituleeritud Solarise kultuurikeskuse ehitamist saatnud skandaalid said jätku ka vahetult peale keskuse avamist, kui oktoobri keskel varises sisse ühe kinosaali ripplagi. Vaid õnneliku juhuse tõttu polnud parajasti saalis ühtki inimest ning keegi kannatada ei saanud.
Hilisem juurdlus kinnitas koheselt levima hakanud kahtlusi, et ehitaja oli teinud kiirustades praaki - selgus, et ripplagede ehitusel polnud kinni peetud projektist ega üldistest ehitusnõuetest.
Oliver Kahu
