Meie ei saa olematuks teha teatud erinevusi kodumaal ja võõrsil elavate eestlaste vahel. Viiekümneaastane lahusolek on neid paratamatult tekitanud.
Kuid kogedes eestlaste tulihingelist kaasalöömist EV100 tähistamistel ülemaailmselt, kas organiseerijatena, toetajatena, osalejatena aktustel, konsertidel, pidudel, näitustel — sadadel erinevatel üritustel, oli ilmselge, et oleme samal vaimsel ja emotsionaalsel lainepikkusel, pühitsedes meie kodumaa vabadust.
Elu erinevates ühiskondades on soetanud teatud valdkondades erinevaid väärtushinnaguid. Aga vabadus on eestlastel kõrgeimalt hinnatud vaatamata eestlaste asukohamaast. Vabaduse väärtustamisega kaasneb loomulikult demokraatlik riigi valitsemine ja inimõiguste vääramatu kaitse.
Demokraatia nurgakivi on valimisõigus. Valimiste kaudu valitseb rahvas oma riiki. Demokraatlikus ja õiglases ühiskonnas respekteeritakse inimest ja hinnatakse igat kodanikku võrdselt. Seega on igal täisealisel kodanikul üks hääl, kas elades välismaal või kodumaal.
Eesti Riigikogu on otsustanud, et võõrsil elavatel eestlastel on riigikogu valimistel õigus kaasa valida. XVI Riigikogu valimised toimuvad 3. märtsil 2019 Eestis. Toronto Eesti Majas on valimispunkt avatud täisealistele kodanikele laupäeval, 16. veebruaril. Kiire uuringu kaudu mõned aastad tagasi selgus, et umbes 50% riikidest annavad kodanikele välismaadel õiguse kaasa lüüa parlamendi valimistel.
Umbes kümme aastat tagasi Postimehe lugejategallup uuris, kas vastajate arvates on ‘väliseestlastel’ (sic.) moraalne õigus riigikogu valimistel hääletada või mitte. Suurem osa vastajatest, 59,8 % leidis, et Eestist alaliselt eemal olevatel eestlastel on moraalne õigus valida, 40,2 % arvas, et mitte. Kokku vastas 2286 inimest.
Täishooga saame näidata jälle oma solidaarsust kodumaaga nagu EV100 pühitsedes. Sellel keerulisel, pingelisel rahvusvahelisel ajastul on meie kõikide hääli vaja, et kinnitada ühtsust vabaduse ja demokraatia austamisel.
Laas Leivat