EstDocs pühitseb 2019 festivaliga oma 15. juubelit.
EstDocs dokumentaalfilmifestivalil on taas rõõm tuua põnevaid filme kinolinale Torontos.
Kuupäevad on 8-10 november, 2019. Sel korral näitame filme reede ja pühapäeva õhtul Eesti Majas ja laupäeval Tartu College'is. EstDocsil on nii matineed kui ka õhtused linastused. Gala vastuvõtu õhtul, reedel 8. novembril, anname auhinnad välja EstDocs Lühifilmi konkursi võitjatele. Matineed ja pühapäeva õhtu piletihind on $10 ning reede ja laupäeva õhtul vastuvõtuga pilet on $15. Kui tuled pühapäeval kella 18.00 kohale, siis võid tellida endale õhtusöögi toitlustajalt Ülle Veltmannilt, filmilinastus algab pärast seda kell 19.00.
Meil on hea meel, et EstDocsil populaarne filmitegija Artur Talvik on meil taas moderaatoriks. Pärast filme ajame juttu võimaluse korral filmitegijatega Skype kõne abil. Tõnu Kõrvitsa filmi filmitegija Marianne Kõrver on meie rõõmuks kohal pühapäeva õhtul. Rohkem informatsiooni leidub veebilehel estdocs.com.
Filmid on järgmised:
Vello Salo. Igapäevaelu müstika (režissöör Jaan Tootsen, 82 min, galaõhtu Eesti Majas, Nov 8, uksed avatud 18.00 vastuvõtuga)
Film teoloogist, rännumehest, preestrist ja sõdurist isa Vello Salost algab 90. sünnipäeva tähistamisega tema elukohas Pirita kloostris. Aktiivset avalikku elu elava mehe tegemistesse mahub autobiograafilise raamatu esitlus, presidendi vastuvõtt Kadrioru Roosiaias, püha Elisabethi pühakuks kuulutamisel osalemine Vatikanis, osalemine Laulupeol. Füüsilisest hääbumisest teadlikuna rõhutab isa Vello aina enam iseenda, kõigi ja kõigega rahu sõlmimist, Jumala rahuriigi osaks olemist. "The same sea in us all (seesama meri meis kõigis)", tsiteerib ta korduvalt sõpra Jaan Kaplinskit.
Risti aarded (režissöör Ruti Murusalu, 28 min, Tartu College’is, Nov 9, uksed avatud 14.00 matineeks)
Risti kirikuõpetaja Annika Laats kogub aardeid taevasse, mitte maa peale. Ta ei karda võitlusi, olgu nende vallandajaks kultuuriväärtused, koguduse hoole alla võetud pagulased või dogmaatilised arusaamad usust ja inimesest. Taevased ja maised huvid põrkuvad ja põimuvad, kirik võitleb riigiga, riik kirikuga. See on film endale kindlaks jäämisest ja oma põhimõtete eest võitlemisest – seda isegi juhul, kui võitlus on ootamatu ja mõistetamatu ning avaliku arvamuse järgi oleks kohasem ette keerata teine põsk.
Mees muinasjutust (režissöör Ruti Murusalu, 59 min, Tartu College’is, Nov 9, uksed avatud 14.00 matineeks)
Dokumentaalfilm Toomas Edurist jutustab üldinimliku loo ühe eesti väljapaistvaima tantsija otsingutest, elumuutustest ja nendega kohanemisest. Muutuvad koreograafia ja tantsupartnerid, jäävad lihtsus, kirg ja usk muinasjuttudesse. Maise matka poolel teel vaatab Toomas Edur tagasi oma väljapaistvale tantsijakarjäärile. Kõrged hüpped maailmalavadel tegid ta suureks ka oma rahva silmis, kuigi haaravaimad tantsukaadrid jõuavad kodupubliku ette alles nüüd. Kuhu ja kellega edasi minna, kui tuleb aeg lavalt maha astuda? Kus on kodu, kuhu naaseb muinasjutumees, kes laias ilmas õnne otsis.
The Estonians: For the Record (võlvist võetud) (režissöör Tiina Soomet, 16 min, Tartu College’is, Nov 9, uksed avatud 18.00 vastuvõtuga)
Film annab ülevaate Eesti ajaloost lähiminevikus ja jäädvustab pildi 1984. a Kanada eestlastest. Loo jutustaja filmis on kirjanik Arved Viirlaid ja ta pere liikmed.
Ajasillad (režissöörid Audrius Stonys ja Kristine Briede, 78 min, Tartu College’is, Nov 9, uksed avatud 18.00 vastuvõtuga)
Meditatiivne dokumentaalessee portreteerib Balti uue laine dokumentalistide põlvkonda. Režissöörid Audrius Stonys ja Kristīstine Briede on saavutanud hämmastavalt ajastutruu atmosfääri, mis edastab samasugust sooja inimlikku ja lüürilist tunnetust, nagu filmi kangelaste teosed möödunud sajandi 60ndatel ja 70ndatel. Eesti autoritest on filmis esindatud Andres Sööt ja Mark Soosaar.
Kaetajad (Võlvist võetud) (režissöör Priit Valkna, 28 min, Eesti Majas, Nov 10, uksed avatud 14.00)
Kaetaminine, kui väga levinud uskumus elab edasi Luutsniku inimeste teadvuses ja on osa argipäeva ohtudest. Film viib meid otse sündmuste keskele. Tegemist on looga kus kaetaja ehk nõid nõiub ära kaetava loomad ja vahel ka lapsed. Kaetamise peamiseks põhjuseks arvatakese kadedust.
Jagada või mitte jagada (režissöörid Miina Hint ja Meelis Muhu, 73 min, Eesti Majas, Nov 10, uksed avatud 14.00)
Mark on briti rändaja, kes usub elu väljaspool kapitalismi. Tema unistuseks on luua Tallinnas uus kogukond, kus elatakse ilma rahata ning jagatakse oskusi, kogemusi, toitu ja armastust. Tantristlikke energiaid valdava Mark’i soov on vabastada Eesti inimesed omamise instinkti haardest. Selle ülesande täitmisel tuleb tal seista silmitsi isiklikest ideaalidest veelgi võimsama jõuga.
Afganistan. Vangis ja vabaduses (režissöör Vahur Laiapea, 28 min, Eesti Majas, Nov 10, uksed avatud 18.00)
Invasiooni ajal Afganistani langes vangi või jäi teadmata kadunuks nelisada seitseteist nõukogude sõdurit. Keegi ei tea täpselt, mitu neist elab praegu veel Afganistanis. Bahretdin Hakimov oli teadmata kadunud üle kolmekümne aasta. Filmisin teda 2016.a. sügisel Heratis. Kas ma filmisin venelast või afgaani, tapjat või ohvrit, reeturit või reedetut, vaba meest või vangi? Võib-olla neid kõiki ja midagi veel. Filmi helilooja on Tõnu Kõrvits.
Tõnu Kõrvits. Lageda laulud (režissöör Marianne Kõrver, 73 min, Eesti Majas, Nov 10, uksed avatud 18.00)
Poeetilise dokumentaalfilmi Tõnu Kõrvitsast avab tema heliteose "Lageda laulud" saatetekst, mis annab ühtlasi võtme järgneva pildirea käsitlemiseks visualiseeritud muusikana.
"Lageda lauludest", selle loojast ja loomeimpulssidest pajatavad nii helilooja kui ka tema loomingule lähedased inimesed. Teiste hulgas iseloomustavad teda kunstnik Mark Raidpere, president Kersti Kaljulaid, luuletaja Doris Kareva.
Näeme Tõnu Kõrvitsat tema igapäevaelus noori heliloojaid juhendamas, proovides ja koos publikuga oma teose ettekannet kuulamas. Tema enesekirjeldustest jääb kõlama meenutus rahvaliku laulu "Igaühel oma pill" ettelaulmisest muusikutee lävel ja lootusest selle hetkega taaskohtuda.