Koos õde Riinuga tegime ettekande, kus kõnelesime sündmustest, seadustest ja rahvuslikest tegelastest, mis ja kes läbi paarisaja aasta on (meie arvates) andnud hoogu ja seadnud sihti omariikluse tekkele ja selle kaudu põhjuse lähiaja juubelitele, olgu nende seas Eesti Vabariik 100, üldlaulupidu 150, Vabadussõda ja Kaitseliit 100, samuti eesti keel 100 aastat riigikeelena. Lisaks juubilarid Johan Voldemar Jannsen (200), Jakob Hurt (180), Jaan Tõnisson ja Oskar Kallas (150), Juhan Peegel (100), ja Villem Raam (110) ja Lennart Meri 90.
Jaan Tõnissoni Seltsi liikmena rääkisin eraldi ettekandes Tõnissoni juubeliaasta tähistamisest Eestis ja riigimehe mälestuse elavana hoidmisest. Oleme selleks juba käinud ja jätkame edaspidi koolikülastusi, et õpilastele Koodi Jaanina tuntud meest dekodeerida, korraldanud juubeliüritusi Viljandis, Tartus ja Tallinnas. Teinud talgutööd Tõnissoni sünnitalus Mursil ja algatanud hõbedase mälestusmündi väljaandmise Eesti Panga poolt. Ühistööle innustanud mehele pühendatud ettekande lõpetas viktoriin, kus osalejad kõigile küsimustele õige vastuse leidsid.
Kõige ägedam oli aga igahommikune töö eesti keele ja kõne grupis. Meie lugemiste ja vestluste teema oli „Elu väljaspool Tallinna“, aluseks valitud artiklid Eesti ajakirjandusest, nii, et väga palju erinevaid kohanimesid tuleks jutuks. Ülevaade tuletornidest, esiklosettidest, teeäärtes toimuvast umbrohutõrjest, tühjaks jäänud vallamajadest, portreelood hundist ja karust ning Vastseliina linnusest ja Kuusalu murdest, näiteks. Lugesime üksteisele ette, arutasime sõnade tähendust ja parandasime hääldust. Raske oli numbrite lugemine nt aastaarvus, ja rõhuvead. Nädalaga kogunes igaühte paras annus rõõmu keeleharjutusest ja reede hommikul üksteisele oma järgmisest võimalikust reisimarsruudist Eestis.
Soovitus ilmtingimata olla kohal kogu nädala ja „Kokkukuuluvusele“ pühendatud Metsaülikoolis kokkukuuluvust tunnetada oli väga hea, see oli täitsa olemas! Mu 11-aastane Mihkel, kes laste tegevustes osales, ütles, et onni ehitamine oli äge, saunaskäik ja suurde järve hüppamine ka. Ning muidugi uute sõprade leidmine.
Kotkajärve on suurematest keskustest eemal, suurte metsade keskel ja sügavaveeliste järvede ääres, kus internet ei levi, aga sääsed see-eest hästi. Täitsa hästi saab hakkama mobiililevita. Olukorras, kus internetist lisainfo ammutamise võimalust ei ole, peabki pea paremini tööle hakkama. Oleme südamest tänulikud oma perekonnale, Tammemägedele, et saime nende suvilas öömaja, mõnus oli Orujärves ujuda.
Aitäh Metsaülikooli juhatusele ja kaasesimeestele Maimu Mölderile ja Toomas Merilole, samuti Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile, Eesti Kultuurkapitalile, Jaan Tõnissoni Fondile ning Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liikmetele Torontos ja Tartus, tänu kellele me reis teoks sai.
Suur tänu kõigile metsaülikooli-kaaslastele.
Epp Alatalu
