Ma jõudsin sel aastal esimest korda Metsaülikooli. Olin väga palju sellest kuulnud; ema oli alati tahtnud noorena minna kuid kunagi ei saanud, ning mul olid mitmeid tuttavaid kes olid MÜ vilistlased – nii sõbrad, tuttavad, korbivennad, kui ka mu Eestis elav nõbu Ott Leitham.
Mind kutsuti tänavusele MÜle lektorina, et loeng pidada Eesti küberjulgeoleku teemal. Mõtlesin alguses, et jääksin metsa ainult paar päeva. Ma pidin MÜ jaoks töölt puuduma ja samuti ei saanud täpselt aru sellest, et mida olekski teha terveks nädalaks metsas. Aga tegemist oli palju; igav polnud mul kunagi. Raamat, mida olin kaasa võtnud, jäi lugemata. Eriti tore sel aastal oli laulmine mida dirigeeris tuntud Eesti koorijuht ja laulupeo dirigent Triin Koch, ning ka rahvatants mida kannatlikult õpetas Marleen Kedars kuni seitsme-minutine programm sai selgeks.
Jättes kõrvale loenguid, huviringe ja keelegruppe, on Metsaülikooli võlu just see, et saab kogu aeg huvitavat juttu rääkida huvitavate ja erinevate kogemustega inimestega kes elavad üle maailma – ja kõike seda teha eesti keeles! Kas kell viis hommikul saunas, päikese all järveääres, või söögilauas koos Ülle Veltmanni šnitsli ja pirukatega, huvitavad arutelud said räägitud.
Kuigi eesti keel on ja peakski olema MÜs väga tähtis osa (kui mitte tähtsaim), ma ka mainiksin, et meie hulgas oli ka inimesi, kes eesti keelt väga ei osanud. Nemad tublisti õppisid iga päev eesti keelt õpetajate abil, ning ikka hoogsalt osalesid MÜ programmis, nt laulmises, tantsimises, filmiõhtutel ja lõketel. Kui vaja oli, räägiti nendega nii eesti kui ka inglise keeles. Perfektset keeleoskust pole vaja MÜs osalemiseks ja nautimiseks. Peamine asi on see, et oled nõus proovima rääkida nii nagu saad – teised julgustavad ja aitavad kaasa ning just nii keel arenebki!
2019 Kotkajärve Metsaülikooli muljed - Juku Gold
Metsaülikool | 27 Aug 2019 | EWR
Metsaülikool
TRENDING
