„Mälutunglad II“. Kogumik kirjutisi Tartu College'i elulugude ja mälestuste rühmast 2002. Koostanud ja toimetanud dr. Tiina Kirss, Torontos 2003, 400 lk.
Esimesi katseid elulugude kirjutajate rühmaga tegi dr. Tiina Kirss Kotkajärve Metsaülikoolis 1998.a. suvel. Peatselt koondus selle projekti ümber rühm inimesi, kes igal kolmapäeval Tartu College'is kokku said ja oma mälestusi kirja panid. See avaldati omakirjastusliku väljaandena „Mälutunglad I“ 2002.a. Käesolev teine köide on selle töö jätkamine.
„Mälutunglad II“ sisaldab kirjutusi 23-lt autorilt. Kuna äsjane katse on mõeldud eeskätt põgusaks tutvumiseks, siis avaldan autorite kohta ainult lühiinformatsiooni.
Peeter Manfred Teomar Ilves. Sündis Pärnu linnas ohvitseri perekonnas 1934. Põgenes koos perega Saksamaale 1944. Õppis Oldenburgi Eesti Gümnaasiumis. Sealt rändas edasi Inglismaale 1948 ja emigreerus Kanadasse 1951, kus lõpetas Ryerson Institute'i bakalaureuse kraadiga. Ta kirjutab oma lapsepõlvest Waldhof'is — üks Pärnu eeslinn.
Evi Veltmann Paap. Sündinud Tartumaal Mäksa vallas. Tema on üks neist, kelle põgenemine 1944.a. ebaõnnestus. Abiellus ühe sovhoosijuhatajaga ja oli kodune perenaine kuni abikaasa surmani 1988. Abiellus uuesti oma lapsepõlvetuttavaga ja elab Torontos. Ta kirjeldab lühidalt venelaste esimesest okupatsiooni. Juttu on ka Kehtna Kodumajanduskoolist, mille ta lõpetas, ning 1944.a. põgenemise katsest.
Ellen Irs. Sündis Vana-Põltsamaa vallas taluperemehe tütrena. Elleni kooliealiseks saamisel asus perekond Tartusse, kus ta lõpetas Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Gümnaasiumi ja astus Tartu Ülikooli arstiteaduskonda 1933. Põgenes Saksamaale 1944 ja sealt edasi Inglismaale 1947. Sealt emigreerus Kanadasse 1951, kus sooritas Toronto Ülikooli keskkooliõpetajate kutseeksami ja oli1963-1980 Gerorg Brown College'i instruktor. Selles raamatus kirjutab ta oma lapsepõlvest.
Eerik Purje on sündinud Tartumaal Kavastu valla külasepa pojana. 1944.a. ta mobiliseeriti saksa lennuväe abiteenistusse ja peale seda ta lõpetas Saksamaal Hanau linnas Eesti Gümnaasiumi ning emigreerus Austraaliasse 1949. Seal ta töötas mitmesugustel aladel ja õppis töö kõrvalt Melbourne konservatooriumis muusikateooriat, mille lõpetas litsentsiaadina. 1957 kolis Kanadasse, kus on osalenud paljudes eesti organisatsioonides; teda tuntakse koorijuhi, helilooja ja luuletajana.
Selles raamatus paneb ta ennast maksma just luuletaja ja kirjanikuna. Essees püüab ta selgusele jõuda, mis need nn. mälestused tegelikult on. Peale muu on ta kirja pannud rea vaimukaid jutte oma kodukülast.
Alice Tomson sündis Vana-Varblas Läänemaal. Läks 1944 Rootsi ja sealt edasi 1948 Lõuna-Aafrikasse; laevaga, mis mahutas 42 inimest. See laevareis kestis üle nelja kuu. Sealt asus ta Kanadasse 1955.
Oma eluloo selles raamatus on ta kirja pannud 34 kirjandusliku laastu kujul, mis mahuvad 24-le leheküljele. Need on impressionistlikud lood, mis kirja pandud mõnusa muigega suunurgas. Mõned lausa fantastilised, nagu „Õnnelikud matused“, milles lahkunu kihutab surnukirstul istudes kodu poole tagasi.
Sergei Rauk on saarlane, sündinud Maasi vallas 1920. Peale algkooli õppis Kuressaare tööstuskoolis. 1939 läks vabatahtlikult Eesti sõjaväkke, mis peatselt liideti Punaarmeega. Langes aga sakslaste kätte vangi ja ta saadeti 8 kuu pärast Eestisse tagasi 1942. Pages Rootsi 1944 ja sealt edasi Kanadasse 1949. Ta kirjutab asjalikus stiilis oma karja- ja koolijütsipõlvest, samuti tööstuskooli päevist.
Aino Raudmäe Müllerbeck sündis Tallinnas 1925. Lõpetas Valga Ühisgümnaasiumi. Põgenes Saksamaale 1944 ja sealt edasi Rootsi 1945. Emigreerus Kanadasse 1949. On lõpetanud Toronto Ülikooli raamatukogunduse fakulteedi 1974 magistrikraadiga ja töötas sel alal pensionieani. Raamatus kirjutab ta oma lapsepõlvest Viljandis. Samuti on pikk lehekülg Anna Haava, Miina Härma ja Aino Tamme austamisõhtust 1934.a.
Maie Berendsen Ilves on sündinud Tallinnas 1934. Pages koos vanematega Rootsi 1944 ja sealt edasi Kanadasse 1951. Kirjutab oma lapsepolvest Eestis, samuti põgenikupõlvest Rootsis Smalandis js Göteborgis.
Saima Varangu on sündinud Valgas 1925. Lõpetas Tallinnas Lenderi Tütarlaste Gümnaasiumi 1944. Põgenes Rootsi samal aastal ja sealt edasi Kanadasse 1950. Tema kirjutis on üks kõige lühemaist selles kogumikus, ainult kaks lehekülge.
Juta Ilves kasvas Tartus sõjaväelase perekonnas. Lõpetas ENKSi tütarlaste gümnaasiumi 1941. Jõudis Saksamaale 1944. Elas peale seda Taanis ja Rootsis, kust ta emigreerus Kanadasse 1951. Selles raamatus kirjutab oma Kopenhaageni päevist ja ka sellest, kuidas peale keskkooli lõpetamist töötas Tartus „Postimehe“ juures. Lõpuks pajatab pikalt lahingutest Tartu all suvel 1941.
Maire Polashek on sündinud Tallinnas 1933. Põgenes Saksmaale 1944 ja sealt edasi Rootsi 1945, kust siirdus Kanadasse 1950. Ta kirjutab oma põgenemisest sõjakeerises Saksamaale, jõuludest Murnaus ja sellest, kuidas isa mootorratas tagantjärele Rootsi jõudis.
Wirge Kasekamp on Maire Polasheki viis aastat noorem õde. Seega on mõlemad riigikohtuniku tütred. Wirge on Torontos lõpetanud keskkooli rakenduskunsti alal. Ta kirjutab oma saabumisest Rootsi.
Ants Virkus on sündinud Libatse mõisas Pärnumaal. Tema isa ostis 1932 Lohu vesiveski Harjumaal ja Ants hakkas Tallina Reaalkoolis käima. Sealt ta visati välja 1941 ebasobiva sotsiaalse päritolu tõttu. Teenis Eesti Diviisis ja veetis 4 aastat D.P. põlve Saksamaal.
Ta kirjutab suurest kablutamisest eesti rindejoonel 1944, Saksamaale põgenemisest, elust Neuhammeri õppelaagris. Ta emigreerus Kanadasse 1949 alguses. Siin on ta osalenud nelja elektrijõujaama rajamisel ja olnud mitme õlikompanii teenistuses.
Paula Paloots-Adamovski sündis 1928 Võrumaal taluperemehe tütrena. Vahistati Võru gümnaasiumi õpilasena vana-aasta õhtul 1945. Viidi Tallinna Patareisse. Saadeti asumisele Vjatka vangilaagrisse, kust ta vabanes alles 1957. Sellest on ta kirjutanud 11-leheküljelise loo.
Päivo Kasekamp sündis Tallinnas 1924. Lõpetas Westholmi gümnaasiumi 1942, läks Soome 1943, tuli sealt tagasi 1944 augustis ja taganes koos Eesti Diviisiga Saksamaale. Langes venelaste kätte vangi Tshehhis 1945 ja oli kaks aastat sõjavangis, kuid peale vabanemist arreteeriti uuesti. Järgnes 9 aastat vangipõlve Intas. Ta kirjutab oma lapsepõlvest ja vangilangemisest Tshehhi põrgus ja muide on ta üks neist vähestest, kes peale Juhan Lindströmi on sellest juttu teinud. Vangipõlves muutus ta usklikuks.
Asta Mägiste Kaljuste on sündinud Tartus 1927. Lõpetas Eestis pooleli jäänud keskhariduse Saksamaal Lüübeki Eesti gümnaasiumus. Emigreerus Kanadasse 1948. Tema kirjutis on kõige lühem selles kogumikus.
Elmar Tani sündis Holstres Viljandimaal. Oli Saksa sõjaväes 1943-1945, kus ühes pommirünnakus sai haavata. Haiglas olles õppis arhitektuuri ja kunstiajalugu. Emigreerus Kanadasse 1947, kus õppis Standard Engineering Institute'is. Ta kirjutab ühest jõuluõhtust 1943 Leningradi all punkris olles ja ravist Köningsbergi haiglas.
Hilja Kütt on sündinud Kavilda vallas Tartumaal. Lõpetas Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi 1932. Lahkus kodumaalt 1944 koos lastega. Sõja lõpuosas tegi 600-kilomeetrilise jalgsimatka läbi Saksamaa koos rindejoonega läände. Jõudis Kanadasse Inglismaa kaudu. Ta kirjutab oma sõidust Kanadasse, kus ta töötas äriteenijana eesti toidupoodides ja hiljem oli aastaid toitlustajaks Toronto Eesti Seltsi laste suvekodus. Ta on lasknud ära trükkida ka kodumaale maha jäänud sugulaste kirjad.
Helga Sepp Sündis Väike-Maarjas 1920. Lõpetas kohaliku gümnaasiumi ja õppis edasi Tallinna Pedagoogikumis ja siin Torontos Ryersoni Intsutute'is ja York ülikoolis. Tema veetis oma esimesed Kanada aastad põhjaalal, kus abikaasa töötas Timminsi kullakaevanduses.
Tarvo Toomes sündis Tallinnas 1931. Pages Rootsi 1944 ja lõpetas seal kaubandusülikooli. Täiendas oma õpinguid Rotary Klubi stipendiaadina Ühendriikides. Emigreerus Kanadasse 1958. On töötanud Kanada rasketööstuses, turustamise ja vabrikujuhataja ülesannestes. Alates 1945. aastast on osalenud pidevalt tähtsamates pagulasorganisatsioonides nagu skautlus, Toronto Eesti Ühispank ja ESTO 1972. Selles raamatus kirjeldab ta oma laevareisi Kanadasse, leeripäeva ja pulmi.
Leida Strauss sündis 1925 Pärnus ja lõpetas kohaliku kaubanduskooli 1943. Põgenes Saksamaale 1944, sealt edasi Rootsi, kuhu jäi 18 aastaks. Tuli Kanadasse alles 1975. Tema kirjeldab oma elu Saksamaal, Rootsis ja Shveitsis.
Ants Peep (1933-83). See peatükk koosneb ainult ühest kirjast, mille on kogumikku toimetanud Linda Pant, kes parajasti oli koostamas oma suguvõsa kroonikat.
Endla Kannel kirjeldab oma õpinguid Tartu Õpetajate Instituudis 1949-55. Noore tütarlapsena ei pääsenud ta välja 1944, kuid see õnnestus tal palju hiljem, kui ta ühe endise Saksa lennuväe teenistuses olnud mehega abiellus.
See on kõik, mida „Mälutunglad II“ sisaldab. Kõik need elulugude kirjutajad peale mõne erandi on sündinud meie esimese iseseisvusperioodi (1913-1940) jooksul.
Need, kes soovivad veel oma elulugu kirja panna, võivad seda teha dr. Tiina Kirssi juhendusel, kuid iga autor on ise vastutav oma loo tõepärasuse eest.
23 tunglakandjat
Kultuur
TRENDING
