Loo autor koos dirigent Tõnu Kaljustega.
Maikuu viimane päev. Tõusin kell viis voodist, sõitsin autoga lennuväljale ja lendasin 1500 miili La Guardia lennujaama New Yorki. Seal hotellist bussiga ja allmaaraudteega kunagise World Trade Centeri asukohta. Seal ei olnud väliselt midagi näha 13 aasta tagusest terrorirünnakust, välja arvatud, kui oleksin läinud 9/11 muuseumisse. Meenutasin aega, kui olin lennujaamas valmis lennukile astuma lennuks Torontosse, kui ooteruumi teleekraanil näidati, kui ühest pilvelõhkujast nagu purskas suitsu. Olin sealsete pilvelõhkujate paarist aasta varem mööda lennanud väikses neljaistmelises lennukis. Seega esimene mõte oli, et mõni lennuõpilane lendas ehitisele liiga liigidale... Nüüd olin esimest korda selle õnnetuse koha tänaval. Seal oli nelinurkne tiik, ümbritsetud langeva veega. Uus pilvelõhkuja oli kerkinud ligidale.
Paljud surid selles rünnakus ja hiljem veel rohkem mujal selle tagajärjel. Siin läks elu edasi. See tähendab, et ühiskonnal on elujõudu. Eesti kannatas ka kohutavalt sõja ja okupatsiooni tagajärjel ja siiski kerkis seal elujõud. Meie, põgenikud, kaotasime küll oma sünnimaa, kuid oleme rabeledes omale uue elu leidnud. Ja veel enam: Eestis kerkisid uued juhid, kunstnikud ja heliloojad, kes eesti kultuuri ja kokkukuuluvust alal hoidsid. Need olid mõtted lahkudes sellest õnnetust kohast Carnegie Halli poole, et kuulda ja näha, mida Tõnu Kaljuste Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestriga on Eestist siia toonud. Tõnu Kaljuste on üks neist, kes eesti meelt hoidsid alles noorte seas, nii kuulen oma sugulastelt. Peale Eesti vabanemist tuli Tõnu Kaljuste mitmel korral USAsse, kaasa arvatud Houstonisse. Sel korral lubas ta koos paari lauljaga end viia Houston Space Centerisse, kus võtsin temast foto, kui ta teeskles, et on raskusteta hõljumas kosmosesõidukis. Tal on huumorimeelt.
Enne kontserti kohtasin ERKÜ esimeest Marju Rink-Abelit ja ta abikaasat Reinu õhtusöögiks. Seal tekkis mõte, et paneksin midagi paberile eelolevast kontserdist, kuigi oli oodata, et riiklikud pressiteated kirjeldavad seda täpsemalt. (Pikemalt Eesti Elu 13. juuni paberlehes)
