Möödunud suvel sai osa meie koolinoorusest haruldase elamuse, kui seks puhuks loodud koorile korraldati laulumatk Eestisse. Oma vanemate ja/või vanavanemate sünnimaale tehti peale uhke lauluring, mille kulminatsiooniks oli osavõtt laulupeost.

Mäletatavasti andis meie täienduskoolide grand old man Edgar Marten sellest seeriakirjutiste näol asjaliku ülevaate. Nüüd aga saime sellest sündmusest teistlaadi ja palju mõjuvama ülevaate. Nimelt on telekanal OMNI teinud 25-minutilise filmi pealkirjaga 25,000 Sing, mille produtsendiks on meie ühiskonnale hästi tuntud mitmekülgne Ellen Valter. Reede, 27. mai õhtul toimus Eestis Maja kristallsaalis selle filmi pidulik tutvustamine.

Saal oli vaatajaist-kuulajaist tulvil. Nende hulgas oli arvukalt neid, kes ise reisi kaasa teinud. Kuid rõõmustaval kombel ka palju mitte-eestlasi.

Kes nad olid? Telejaama personal muidugi, kuid neid tundus olevat märksa rohkem. Hea, et nad seal olid ja meie laulupeovaimustusest osa said. Peale Telepeegli saadetest tuttava produtsendi oli kohal ka samade saadete kaudu nähtud Susi Holmberg oma produktidega, mille kallal tehti juba enne saate algust armutut hävitustööd.

Ellen Valter, kellele see oli esimene filmiproduktsioon, tutvustas kokkutulnutele selle saamislugu ja pani kõigile südamele, et nad pärast vaatamist küsimusi esitaksid. Kui ma vaid mäletaksin, kuid palju selle filmi tegemiseks aega kulus. Tunduvalt enam kui 25 minutit oli seda kindlasti. Ja abistajaid rohkesti õige mitmesugusel kujul. Siinkohal tuleks küll esmajoones kindlasti mainida Edgar Martenit ja Elle Rosenbergi ning kogu organiseerimise komiteed, samuti hulka organisatsioone ja isikuid, kes noorte reisi majanduslikult toetasid. Uskumatu, kui palju nähtamatuid rattakesi ja vedrusid sellesse masinavärki oli mahutatud, enne kui see õiges taktis tiksuma hakkas.

Filmist endast on mul kõige raskem kirjutada. Saadud elamust ei ole võimalik kirjeldada, seda peab tunnetama. Kust võtta sõnu, millega kirjeldada suurt armastust? Neid pole olemas ja see on hea, sest sõnadega on võimalik tundeid vaid lahjendada, kui mitte labastada. Noorimad „filmitähed“, kes kaamera ees avaldasid reisimuljeid, nii mõnedki neist konarlikus, kuid ülimalt püüdlikus eesti keeles — juba see oli elamus omaette. Kuid lõppefekt Peep Sarapiku lauluga „Ta lendab mesipuu poole“ oli kirjeldamatu. Seda oleks pidanud Juhan Liiv saama kaasa elada.

Filmi on võimalik lähitulevikus kanal OMNI kaudu vaadata nii eesti- kui ingliskeelsena ning juhised selleks on lehes. Pean sobivaks siinkohal ka tähelepanu juhtida asjaolule, et soovijail on seda võimalik DVD näol omandada produtsendi kaudu .

Pärast filmi vaatamist koondus tähelepanu taas teisele „produtsendile“, Susi Holmbergile. Lugeja on loodetavasti taibanud, miks tema produktid hävitati — need olid kulinaaria vallast, seega nauditavaks hävitamiseks mõeldud.

Küsimusi esitati Ellenile rohkesti, neist lihtsaim ja arusaadavaim oli: „Millal järgmist võib oodata?“ Küllap see tuleb, aga esialgu soovitaksin küll kõigil praegusega tutvuda ja kaasa elada momendile, kus laulab 25.000 suud. Ja küsida: kui palju südameid laulab kaasa?

Märkmed: