Muutused rahvaarvus
• Järgmise 25 aasta jooksul väheneb rahvaarv kõikides maakondades peale Harju- ja Tartumaa.
• Ühes maakonnas (Pärnumaal) väheneb rahvaarv alla 10%, üheksas maakonnas väheneb 10–20% ja kolmes maakonnas kahaneb enam kui 20%.
• Protsentuaalselt kasvab rahvaarv enim Tartumaal (+4,5%) ja absoluutarvudes Harjumaal (+24 671).
• Rahvaarv langeb enim protsentuaalselt Jõgevamaal (-22,5%) ja arvuliselt Ida-Virumaal (-26 582).
Vanuseline jaotus
• Riigis tervikuna langeb aastaks 2050 tööealiste (20–64-aastased) osakaal 55%-ni.
• Tööealiste osakaal langeb kõigis maakondades.
• Ida-Virumaal ja Põlvamaal langeb tööealiste osakaal alla 50%.
• Noorte (kuni 20-aastaste) osakaal on praegu ja ka tulevikus kõrgeim Tartumaal, vastavalt 24% ja 19%.
• Pensioniealiste (65-aastaste ja vanemate) osakaal kasvab 5–8 protsendipunkti võrra.
• Ainult Tartumaal jääb pensioniealiste osakaal jääb alla veerandi.
• Ida-Virumaal, Põlvamaal ja Valgamaal küündib pensioniealiste osakaal üle kolmandiku.
Paiknemine
• Maakondade rahvaarvu järjestus ei muutu, kuid Harjumaa osakaal suureneb veelgi.
• Praegu elab Harjumaal 47% Eesti elanikest, kuid aastaks 2050 tõuseb see 51%-ni.
• Tartumaa osatähtsus kasvab 1 protsendipunkti võrra 13% juurde.
• Tööealisest elanikkonnast 2/3 elavad kas Harju- või Tartumaal.
• Ida-Virumaal, kus rahvaarv langeb kõige rohkem, jääb vanemaealiste arv suuresti samaks, kuid alla 20-aastaste arv väheneb seal rohkem kui 6000 võrra ja tööealiste arv kahaneb rohkem kui 20 500 võrra.
Ränne
• 20. aastates noored rändavad Harjumaale ning Tartumaale.
• Hilisemates vanusegruppides on siseränne ühtlasem ja üle-eestilisem.
• Välisrändes osalejatest ligi 60% tulevad või lähevad Harjumaalt.
• Pisut üle 10% välisrändajatest saabuvad või lahkuvad Tartumaalt.
