Pole palju neid 2500-ndaid aastapäevi, mida võiksime tänapäeval tähistada. Kuid üks neist, mis seda väärib, on hiina filosoofi Sun Tzu surematu bestselleri „Sõjakunst“ sünnidaaatum kunagi 5. sajandil eKr. Nüüd, 2500 aastat hiljem on Suni peatees – „Iga sõjapidamine põhineb pettusel“ – omandanud keskse koha käimasolevas strateegia-debatis, teisisõnu, vaidluses selle üle, kuivõrd Bushi-Rumsfeldi profülaktiline sõda Iraagis on piisavalt põhjendatud ausate faktidega.
Ameerika tuntumaid liberaale Alan Dershowitz üllatas neil päevil üldsust, eriti akadeemilisi ringkondi, teosega „Preemption“, mis ennustab, et meie planeedi tulevik oleneb sellest, kas meie liidrid julgevad tunnustada profülaktilise sõjapidamise (preemptive strategy) vajadust või mitte. (Võime seda ehk nimetada „ennetusstrateegia“ probleemiks: kas lüüa vastast kohe või oodata, kuni ta meid lööb. Dershowitz pooldab ennetust).
Üllatav siinjuures on, et vasakpoolsena tuntud professor Dershowitziga on ses asjas ühinenud rida silmapaistvaid parempoolseid, nt endine Reagani haridusminister Bill Bennett ja Washington Times'i kolumnist Tony Blankley. Vasakpoolsete teravaimaks kriitikaks Bushi vastu on ju olnud süüdistus, et Iraagi olukord ei kujutanud endast seda „ilmset ja lähedast ohtu“ (clear and imminent danger), mis ainsana sõda õigustanuks. Dershowitz sellega ei ühine. Ta teos „Preemption“ püüab tõestada, et inimkonnal on ainsaks valikuks kas võtta omaks ennetusstrateegia või hävida.
Tegelikult kuulutasid president Bush ja kaitseminister Rumsfeld ennetusstrateegia oluliseks osaks meie vastusest terroristidele kohe pärast 2001. a. massimõrva ja president kinnitas seda kui rahvusliku julgeoleku-strateegia vajalikku elementi veel septembris 2002. Sellega oli omaks võetud Ameerika kohustus — kui muud ei aita, siis vastase valitsus kukutada (regime change). See viidi ka Iraagis läbi aprillis 2003 sõja esimestel kuudel. Saddam Hussein kukutati.
Alan Dershowitzi käsitus ennetusstrateegiast hülgab otsustavalt liberaalide traditsioonilise mantra, et „parem on lasta kümnel kuriteos kahtlustataval vabalt ringi joosta, kui üht süütut põhjendamatult kinni pidada“. Vale, ütleb Dershowitz: „Me ei saa lasta kümnel välditaval terrorismiaktil toimuda vaid selleks, et üht süütut terrorismis kahtlustatut mitte kinni pidada.“
Ennetusstrateegia, nagu Dershowitz seda näeb, on otsekui taevast antud vahend just võitluseks terrorismi vastu. See on 180-kraadiline pööre aastatuhandeid kestnud tõekspidamisest, et vastast saab sundida alistuma mõistuse, kavaluse, diplomaatia või muude läbirääkimistel põhinevate protseduuride abil, nagu seda on õpetanud Sun Tzu, von Clausewitz jt kuulsad sõjateoreetikud. (Kes ei mäletaks v. Clausewitzi kuulsat mõttetera: „Sõda on vaid poliitika jätkamine teiste vahenditega.“)?
Ennetusstrateegia nõuab radikaalset muutust meie mõtteviisis niihästi moraalsel ja juriidilisel kui ka poliitilisel ja psühholoogilisel tasandil. Eeskätt sunnib see meid unustama mineviku vaenutegevust ja keskenduma tulevasele surmaohule. Washington Times'i juhtkirjaveeru toimetaja Tony Blankley annab sellele muutusele kompaktse sõnastuse, kirjutades: „See kursimuutus möödunud sündmustele reageerimiselt tulevaste ohtude vältimisele on osa ühest kõige tähendusrikkamast, kuid silmapaari vahele jäänud trendist tänases maailmas. See lükkab ümber meie tavapärase kujutluse inimesest kui mõistuslikust olendist, keda kartus karistuse eest suudab sundida kuriteost loobuma.“ (WT, 22. veebr.) Islamiterroristid ei ole jõudnud sellese klassi.
Ainult osa inimkonnast on sel määral mõistuslik, et ta suudaks oma vaimusilmis esile manada üht tulevast ohtu küllalt „ilmse ja lähedasena“, alustamaks selle tõrjumiseks ennetussõda. Islamiterroristidele ilmsesti neid mõisteid – väärtegu, karistus, kartus — ei eksisteeri. Seetõttu on meil vaid üks valik: meie ei saa välistada vajadust ka edaspidi alustada uusi profülaktilisi sõdu ja algatada „rezhiimi-muutusi“ teistes maades, nagu oleme teinud Iraagis.
Dershowitzi ennetusstrateegia kontseptsioon jätab otsustavalt selja taha Lääne kaks ja pool tuhat aastat kestnud pingutused sõjapidamise tsiviliseerimiseks ja jõuab masendavale lõppjäreldusele: „Tapa enne, kui sind tapetakse.“
2500 aastat – Good- bye! (1)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Omal ajal ütles Donald Regan, Reagani administratsiooni rahandusminister, et ma saan igat vaatepunkti õigustada. Nii saab ka ennetusstrateegiat õigustada. Tapmine toimub ju niikuinii, varem või hiljem Kahjuks tapetakse rohkem süütuid inimesi kui neid, kes on kõige kurja juured. Midagi on selle strateegiaga kardinaalselt viltu.
Arvamus
TRENDING
