Kristel Sarrik
Kirevad Eesti rahvariided ja koorilaul andsid jumet Münsteri linnale
Pühapäea hommikul toimus Apostelkirches jumalateenistus armulauaga, mis algas defileega, eesotsas E.E.L.K.peapiiskopi Andres Tauliga Torontost. Seejärel pidasid jutlust Saksamaa praost Merike Schümers-Paas, õpetajad Arho Tuhkru, Tõnis Nõmmik ja Saksamaa kirkuõpetaja Michael Schümers. Armulauda jagasid kõik neli õpetajat. Orelil mängis Kristel Neitsov.
Peale jumalateenistust kogunesid rahvariietes ja muudes esinemisriietes estolased Toomkiriku juurde. Rahvast muudkui tuli ja tuli igast ilmakaarest ning korraldajad juhendasid kokkutulnuid rongkäigu järjekorda. Välja võeti Eesti ja kohalike maade lipud. Üha rohkem kogunes selle ajaga ka pealtvaatajaid kiriku ümbrusesse.
Täpselt kell 14 algas rongkäik läbi vanalinna tänavate. Tallinna
Muusikakeskkooli kontsertorkester ”Puhkpillisümfoonikud” rõõmustas ja innustas oma mänguga pidulisi ja pealtvaatajaid, koorid, ansamblid, eri maade koosseisud laulsid ja kogu teekonna vältel kõlasid ergutushüüded.
Kohalikud sakslased ja turistid uudistasid ning küsisid rongkäigus osalejatelt, et millega on tegu. Politseinik mootorrattal sõitis kõige ees ja peatas kohati liikluse. TTÜ rahvatantsugrupp ”Koidupuna” püüdis oma tantsuga kinni vastu tuleva linnaliinibussi. Üle tunni aja kestev rongkäik jõudis ringiga tagasi Toomkiriku ette, kus koonduti ühisesse ringi. Mingil hetkel mängima hakanud kirikukellad ei suutnud summutada isegi puhkpillihelisid. Koorijuhid Tarmo Vaask ja Kuno Areng võtsid kooridega laulu üles. Tantsujuht Mari Tomp kutsus aga kõiki sisemisse ringi tantsule. Peale rongkäiku pakuti Halle Münsterlandis suppi ja ühepajatoitu.
Tarmo ja Mari
Laupäeval Salakõrtsis ajas allakirjutanu juttu ka Rahvapeo organiseerijate Tarmo Vaaski ja Mari Tombiga. Tarmo Vaask on Saksamaal elanud 20 aastat. Praegu töötab ta Bremeni riigiteatris ooperi dirigendi ja koormeistrina. Bremeni ooper valiti muideks 2007. a. Saksamaa parimaks ooperiks. Tarmo lõpetas Tallinna Konservatooriumi koorijuhtimise erialal ja jätkas oma õpinguid Stuttgardi Muusikaakadeemias, töötades peal seda mitmes Lõuna-Saksamaa, sh. Freiburgi ja Heidelbergi teatrites.
ESTO rahvapeo planeerimisega alustasid Tarmo ja Mari juba varakult. Esialgne kava koostati laulupeo kava arvesse võttes. Arvati, et kes ESTOle tulevad, need lähevad kindlasti edasi ka laulupeole. Tarmo sõnul oli kava koostamine veidi poolpimesi tegutsemine, sest polnud ju teada kui palju koore tuleb, kui palju on nais- ja meeshääli. Tihedam kontakt ettevalmistusperioodil oli tal Euroopa eestlaste projektkooriga. Lauri Breede laulis hääled sisse ja nii oli kooridel, kellel oli mõne looga raskusi, võimalik neid interneti teel kuulata.
Tarmo Vaask kutsus ESTOle ka puhkpilliorkestri ja dirigendid Jüri Rendi, Uno Arengu ja Indrek Riiardi, kes võtsid kaasa ka oma meeskoorid.
Enne Rahvapidu toimus ainult üks proov, kus harjutati võõramaid lugusid. Ebatavaline on seekord meeste ülekaal koorides, tavaliselt on ikka olnud vastupidi. Tarmole valmistas pettumust, et ESTOle jäi tulemata Toronto meeskoor.
Rahvapeo tantsulavastaja Mari Tomp on Brüsselis elanud alates 2002. a. Ta juhendab nelja lapse kasvatamise kõrvalt ka eestlaste aeroobikatrenni ja rahvatantsuringi. Mari sõnul on korraldustöö olnud väga raske, ületatud on palju tõkkeid. Tagant järele leiab ta, et oma põhitöö kõrvalt on kõik korraldajaid uskumatult palju valmis teinud. ”Kui sa näed, et kõik lõpuks siiski töötab, siis on rõõm seda suurem. Fantastiline on see, et grupid on tantsud selgeks saanud virtuaalselt meilide abil”, rääkis Mari.
Oma tööd alustas Mari tantsurühmade saadetud repertuaari analüüsimisega. Ta sõelus välja need tantsud, mis vajasid kõige vähem kohendamist, sest ta leidis, et rahvapeo kava pole mõtet keeruliseks ajada. Tanstumõnu kaob ju ära, kui rühm närveerib. Uurides eelmiste ESTOde materjale sai Mari palju kuldseid mõtteteri ja on palju rõõmu tundnud koostegemise protsessist. ESTO ettevalmistamisel on tekkinud palju uusi tuttavaid, mõnedega kohtus näost näkku alles Münsteris.
Maril oli kahju, et Saksamaalt polnud ESTOl ühtegi tantsurühma. On ju ESTOde ajalugu näidanud, et korraldajamaalt on kõige rohkem esinejad. Hamburgis oli ometigi kahe rühma jagu tantsijad, kellega Mari isegi proove tegi, aga ehk on nad valmis tantsima järgmisel ESTOl.
Mari ja Tarmo leidisd, et ESTOd peaksid ilmtingimatta edasi toimuma. Peale on kasvamas uus generatsioon ja ikka peaks olema võimalus eestlastel ülemaailmselt kokku saada. Kuna ESTOde idee sündis raudse eesriide taga, siis peaks nende traditsioon jätkuma ikka väljaspool Eestit. Mõlemate arvates on ESTOt vaja kodueestlastele ja viimastel aastatel Eestist lahkunud eestlastele rohkem tutvustada. Kuigi paljud valisid ESTO asemel laulupeo Tallinnas, siis polnud Mari arvates ESTOl ühtegi esinejat, korraldajat või külalist, kes siin olla ei tahtnud.
Muideks oli ESTO plakatil Belgia tantsulapsed ja Mari Tombi rahvariiete pluusimuster.
Rahvapidu
Rahvapeo avasid kava koostanud Mari Tomp ja Tarmo Vaask. Tervitussõnad ütles EV Berliini Suursaatkonna kultuuriatashee Reet Weidebaum. Peo teemaks oli ”Läbi Eesti aja”. Kolme tunni vältel esinesid setu lasteansambel ”Kullerkupp” Venemaalt, Euroopa eestlaste projektkoor, Göteborgi Eesti Segakoor Rootsist, Rahvatantsurühm ”Neevo” Venemaalt, üksikesinejad Belgiast ja Ameerikast. Eestist esinesid Atsalama Segakoor, Tammiku Segaansambel, Tallinna Ülikooli Meeskoor, Eesti Meestelaulu Seltsi Tallinna Meeskoor, Rahvatervise ja Loodusravi Ühingu ansambel ”Siller”, rahvatantsurühm ”Koidupuna” ja ”Puhkpilliorkester”. Saksamaad esindasid tanstsugrupid Volkstanzgruppe Albachten ja Westfälischer Volkstanzkreis Münster.
Dirigeerisid Tarmo Vaask, Kuno Areng, Jüri Rent ja Indrek Riiard. Tantsud seadis Mari Tomp.
Kava oli jaotatud nelja osasse: Nii see algas, Siin me oleme, Nii ta käib, Las jääda nii kuis oli. Esimese loona kõlas ”Mu isamaa on minu arm” ja peo lõpetas ”Kodumaa”. Vaheldumisi koorilaulule keerutasid jalga rahvatantsijad ja kõigele sellele kõlas taustaks puhkpillimäng. Rahvapeo lõpus ühinesid pealtvaatajad esinejatega ja täitsid üheskoos terve saalipõranda. Meeleolu oli ülev ja pidu oli vägev.
Järgneb
KRISTEL SARRIK
