Irina Kablukova
24. november 2018,
Swedbank.
FOTO: Liis Treimann
Katse Swedbanki kaudu ühte Inglise panka 30 euro suurust ülekannet teha tõi Eesti elanikule kaasa terve kuhja ebameeldivusi.
https://tarbija24.postimees.ee...
«Tahan hoiatada kõiki, kes internetist midagi ostavad ja sealjuures välismaale rahaülekandeid teevad. Oht jääda välismaal rahatuks, sest pangaarve on blokeeritud ja sularaha pole, võib tabada igaüht, kes ei suuda pangale tõestada, et ta ei pese raha ega rahasta terrorismi,» rääkis Viktor Ivanov (nimi muudetud, täisnimi toimetusele teada) portaalile Rus.Postimees.ee.
Viktori sõnul otsustas ta osta kõige tavalisemast interneti kuulutusteportaalist ühe kasutatud eseme. Helistasin müüjale, leppisime kokku, et raha – 30 eurot, kannan tema arvele. Ta teatas mulle oma kontonumbri ning ees- ja perekonnanime. Konto oli ühes Inglismaa pangas, kuid ma ei pidanud seda tähtsaks. Paljugi mis, kas inimene töötab seal või on selleks mingi mu põhjus. Seda enam, et summa polnud suur. Tegingi ülekande, täitsin internetipangas kõik vajalikud väljad. Ülekanne sai tehtud probleemideta.,» rääkis Viktor.
Probleemid algasid järgmisel päeval, kui Viktorile helistati Swebankist ja teatati, et ta peab esitama makse kohta täiendavaid andmeid. Talle saadeti kiri makse blokeerimise kohta ning ühtlasi teatati, et Viktor peab esitama müüja kohta täpsed andmed, tema passi koopia ja tehingudokumendid – kuulutusteportaalist 30 euro eest ostetud kasutatud asja müügidokumendid.
Samas kirjas hoiatati teda, et tema arve võidakse blokeerida, mida lõpuks ka tehti. Viktor avastas selle enda sõnul alles välismaal viibides ning toidukaupluses kaardiga maksta püüdes. «Ma olen olnud Swedbanki klient üle kümne aasta. Ühtegi võlgnevust pole mul nende es olnud. Mu palk, kommunaalmaksed, liisingud, krediidid, ostud, kõik käib läbi selle panga. Ja nüüd jätsid nad mind välismaal ilma rahata ja süüdistavad rahapesus ja terrorismi finantseerimises.»
Ta helistas korduvalt panka, kuid pank jäi endale kindlaks. Viktori aitas välja seesama müüja, kes võttis tähelepanelike pankuritega ühendust, esitas nõutud andmed ja tegi omalt poolt kõik, et Viktori konto taas avataks.
«Sellepärast ma otsustasin hoiatada kõiki, kes internetist midagi ostavad. Enne kui teete ülekande, veenduge, et suudate hankida müüja isikuandmed: ees- ja perekonnanime, rahvuse, sünnikoha, täpse aadressi, tema passi koopia ja tehingu dokumendid,» oli Viktor vihane.
On selge, et pärast Danske Banki skandaali peavad meie pangad ettevaatlikud olema, aga kas maksab päris nii kaugele minna, küsis Rus.Postimees.ee ning palus Swedbankilt selgitust.
Panga finantskuritegude tõkestamise osakonna juht Indrek Tibar ütles, et pangal on kahju, et selline juhtum aset leidis ning selgitas, et viimastel aastatel on jõustunud terve rida riigisiseseid ja rahvusvahelisi seadusemuudatusi, mis kohustavad panka võtma tarvitusele erinevaid abinõusid ja hoolikalt hindama võimalikke riske.Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, aga ka järelevalveorganisatsioonide instruktsioonid on tema sõnul väga jäigad. Seetõttu olevat väga tähtis kindlustada panga ja kliendi vahel hea koostöö ja infovahetus. «Kui pank pöördub kliendi poole täiendava informatsiooni saamiseks, siis see ei tähenda automaatselt, et klienti milleski kahtlustatakse,» ütles Tibar.