Andrus Karnau, Postimees

Iga kord kui lennukiaknast hakkab paistma tükike Eestimaast, tulevad mulle pisarad silma. Nii ütles mulle üks juhututtav, kes nüüd juba ligi aasta Iirimaal CD-vabrikus rüganud.

Kui paljusid inimesi Eestis kokku nädalavahetuseks või vaid korra mõne kuu jooksul välismaalt töölt koju oodatakse, pole ühelgi ametkonnal täpselt teada.

Kordi, mil Iirimaalt Eestisse saab, on aastas üsna harva. Lennukipiletid on kallid. Eestis müüjana töötanud ja oma kodu­vallas ka kohalikus poliitikas kaasa löönud naine ütleb, et tunneb end seal hästi. Kuigi vahel on kummalisi olukordi, näiteks kui iirlannadest töökaaslased pole kuulnud meil põhikooli programmi kuuluvaist asjust, nagu keiser Napoleonist.

Postimehe otsesed päringud teada saada, kui palju töötab eestlasi ja teisi tublisid eestimaalasi välismaal, jooksid liiva. Tööjõu vaba liikumist nautivas euroliidus ei tee keegi sellekohast statistikat.

Elektroo­ni­list jalavõru inime­se jala külge ei pane, et Suure Ven­na kombel oleks nende elust täpne ülevaade. Samas tahaks ettevõtjad andmeid palga ja tööalade ning välismaal töötavate inimeste arvu kohta, sest ärielu põhineb konkurentsil ja oma tegevuse planeerimise infot pole kunagi liiga palju.

Eesti kool ja lasteaed

Kui otse ei saa, siis läksime ringi. Uurisime riikide kaupa värskeimat asjade seisu.
Helsingi saatkonna 2. sekretär Kairi Leivo ütles, et ametlikult elab Soomes 22 500 eestlast. Need on inimesed, kes on oma elukohaks registreerinud Soome. Nende hulgas on üle 4000 alla 15-aastaseid isikuid.

Siit võib siis arvata, et 18 000 eestlast töötab Soomes.

«Paljud eestlased arvavad, et ei ela siin, vaid töötavad, viis päeva nädalas. Kindlasti on inimesi, kes töötavad siin, aga ei ole arvel töökoha mõttes,» kommenteeris statistikat Leivo.

Aga eestlaste invasiooni üle lahe näitab soov rajada Soome eesti kool.

Lätis on eesti kool juba olemas. Nüüd tahavad aga eestlased Riiga teha ka lasteaia, et nädala sees seal töötavad inimesed võiks ka pere kaasa võtta.

Läti ametlik statistika ütleb, et 2540 eestlast elas selle aasta alguses alaliselt Lätis. Juuni algul oli Lätis 1373 Eesti päritolu investeeringuga ettevõtet.

Ilmselt pole suur liialdus öelda, et iga selline ettevõte tähendab vähemalt kahte eestlast, kes esmaspäeva varahommikul Riiga stardib ja neljapäeva õhtul tagasiteed alustab.

Majandusasjatundjad ütlevad, et Lätis töötab ligi 3000 eestlast.

Eesti suursaadik Dublinis Iiri­maal Andre Pung arvas, et riigis töötab 3000–4000 eestlast. «Min­gi­te arvandmetega ma seda paraku kinnitada ei oska,» märkis Pung. Ametlikult on personal public service’i number selle aasta 1. mail 5236 eestlasel. Nimetatud number on kohustuslik seal töötamiseks, aga see jääb ka neile, kes juba lahkunud. Lisaks möönis Pung, et ilmselt töötab eestlasi Iirimaal ka mustalt.

Kui siia lisada Norra statistikaameti andmed, et Norras on ametlikult 786 eestlast ja teadmine, et Suurbritannias töötas eelmisel aastal üle 5000 eestlase, oleme juba kokku saanud ligi 31 000 inimest.

Must töö ja renditöö

Mullustel andmetel oli Root­sis 800 ja Saksamaal 700 eestlasest töötajat. Lisaks on teada, et kaks aastat tagasi töötas Tšehhis üheksa ja Maltal 33 eestlast. Kokku siis ligi 33 000. Aga selle arvu sees ei ole renditöölisi ega mustalt töötajaid.

Mõned asjatundjad arvavad, et oma tööjõudu ekspordib viis kuni kümme protsenti tööjõulistest elanikest. See näitaja on meil üle 600 000. Järelikult siis 30 000 – 60 000 inimest.

Ametlikult hindab näiteks rahandusministeerium, et välismaal töötab 20 000 eestlast.
Eesti Pank hindab, et mullu oli välismaal ametis umbes 16 000 inimest. Aga mõlemad möönavad, et ilmselt on välismaal töötavaid eestlasi enam.

Enne Eesti liitumist euroliiduga arvati, et piiride avanemise järel liigub kaks kuni neli protsenti uute riikide kodanikest vanadesse riikidesse. Meie ligi 1,4-miljonilise elanikkonna juures tähendab see umbes 55 000 inimest.

Sotsioloogid ütlevad, et eestlane ei aja meelsasti oma juuri välismaale. Pigem minnakse tegema üht kindlat tööd, et teenida või niisama maailma näha.

Aga nagu juba öeldud, pole meil õrna aimugi motiividest, mis sunnib Iirimaale või Norrasse minema. Liiga lihtne oleks arvata, et see on vaid raha.

Kodust eemal

Eestlasi on välismaal tööl:

• Soome ~18 000
• Inglismaa ~5000
• Iirimaa ~4000
• Läti ~3000
• Rootsi ~800
• Norra ~800
• Saksamaa ~700
• Malta ~30

Allikas: sotsiaalministeerium, Eesti Pank, statistikaamet, Eesti saatkonnad

Märkmed: