Balti keti eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet ja juhtida tähelepanu Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile, mille salaprotokollid viisid Baltimaade okupeerimise ja annekteerimiseni Nõukogude Liidu poolt. Inimesed rivistusid ligikaudu 675,5 km pikkuseks Tallinna, Riiat ja Vilniust ühendanud inimahelaks.
Balti kett ning sellele eelnenud Balti apell ja Hirvepargi miiting valmistasid oma nõudmiste õigusliku rõhuasetusega ette Eesti Vabariigi taastamise õigusliku järjepidevuse alusel 20. augustil 1991.
President Alar Karis külastas reedel Lilli/Ungru endist piiripunkti, kus ta tähistas Läti riigipea Edgars Rinkēvičsiga Balti keti 35. aastapäeva.
Eesti riigipea meenutas oma perekonna mälestusi Balti ketist.
"Meie pere – Sirje, mina ja kaks poega – seisime Balti ketis kusagil Nuia ja Lilli vahel, sest enne oli rahvast nii palju, et sinna juurde enam ei mahtunud. Mäletan uhket tunnet, et midagi suurt on juhtumas ja meie oleme ka siin. Midagi sellist saab kogeda väga harva, võibolla ainult üks kord elus," ütles president Karis.
Ta lisas, et sajad tuhanded eestlased, lätlased ja leedulased seismas Tallinnast Vilniuseni ulatunud Balti ketis – see oli kogu maailmale nähtav alistatud rahvaste käe- ja hingesirutus oma riigi ja vabaduse poole.