Silvi Verder on aktiivne eesti naine, kellest on meie ajalehes ennegi juttu olnud. Seekordne vestlusteema Silviga tulenes ühest lähenevast sündmusest.
Laupäeval rõõmuga
lasteaeda tuleme.
Töötades, mängides päeva siin veedame.
Kõikidel lastel tore siin on olla.
Kas sulle, Silvi, meenuvad need lauluread?
Absoluutselt. Ma laulsin neid sõnu aastaid, kui olin ise lasteaialaps, hiljem aastaid kasvatajana. Mäletan neid sõnu sellest ajast, kui ise lasteaias käisin ja kui pr. Liitoja meile need sõnad kirjutas. See oli meie lasteaia hümn, laulutund algas sellega igal nädalal.
Praegu lasteaiahümni ei laulda, aga see laul on tulemas taas laste laulukavva. Millised on veel sinu meenutuskillud eesti lasteaiast lapsena ja noorukina?
Ma ootasin lasteaiapäevi väga. Olin üks esimestest lasteaialastest, kes algusest peale hakkas seal käima. Tehniliselt olin teises lennus, sest oli vanemaid lapsi, kes alustasid samal ajal.
Pr. Inga Toomes kutsus kokku grupi lapsevanemaid, kellel olid enam-vähem samaealised lapsed. Emad arutasid, et tuleks neile mingisugust tegevust leida. Paljud emad olid ise olnud gaidid ja gaidijuhid, neile oli hästi tuttav pr. (gdr.) Alice Kullango, keda nad palusid lasteaia juhatajaks.
Tol ajal, kui mina ja minu aatekaaslased lasteaias käisid, toimus tegevus kolm korda nädalas. Laupäeviti oli peamine lasteaiapäev nagu praegugi. Väiksem grupp käis seal ka teisipäeva ja neljapäeva hommikuti. Me saime väga headeks sõpradeks. Saime ka palju õppida ning mängida, sest aega ja õpetaja tähelepanu oli rohkem.
Eesti Maja klassiruumid olid äsjaehitatud, kui me sinna kolisime. Tsementplokist seinad ja põrandad olid alles värvimata. Põrandale asetati kellegi ema või vanaema poolt telgedel kootud vaibad, millel võisime istuda.
Palju tegime käsitööd. Minu lemmiktegevusteks olid maalimine pultidel, näpuvärvimine ja savi voolimine. Samuti oli laulutund väga meeldiv. Sel ajal valmis isegi kolm heliplaati lasteaialaste lauludest.
Mäletan, kui uhked olime, kui ajaleht ,,The Globe and Mail’’ kirjutas T.E.S. Lasteaia moenäitusest ja ilmusid mitmed meie pildid. Moenäitus oli lasteaiale suurimaks majanduslikuks toetusallikaks. Emad-vanaemad valmistasid ise imeilusaid rõivaid, milles meil oli hea meel esineda.
Lapsevanemad tõlkisid meile ingliskeelseid raamatuid ja kleepisid eestikeelseid sõnu üle ingliskeelse teksti. Õppisimegi nende raamatute abil lugema.
Kõige suurem mälestus lasteaiast on sõbrad, kellest enamust võin tänapäevani sõpradeks nimetada. Oleme tundnud teineteist vähemalt 40 aastat.
Kui mu oma lapsed lasteaias käisid, oli programm oli enam-vähem sama kui minu ajal. Enamus lapsi rääkis eesti keelt. Õppenädalad olid jaotatud teemadeks, millega õpetamine ja terve klassi tegevus oli seotud. Aeg-ajalt võeti välja värvipuldid, et noored kunstnikud saaksid oma andeid näidata...
Pean ausalt ütlema, et kõik need aastad, mis ma lasteaias veetsin, olid just nii, nagu lasteaialaulu sõnad ütlevad: ...tahan siia alati rõõmuga ma tulla!
Miks sa soovisid tegutseda lasteaias õpetajana ja hiljem abijuhatajana?
Kui lõpetasin Toronto Eesti Seltsi Keskkooli (sel ajal polnud veel Gümnaasiumi), siis mõtlesin, et tahaksin tagasi anda midagi sellest, mis olin ühiskonnast saanud. Tegutsesin ka gaidluses, aga vanemgaidide koondused ei toimunud laupäeva hommikuti, niisiis mõtlesin ja läksin Alice Kullango jutule, et kas tal oleks abi vaja. Alustasin abikasvatajana, siis sain kasvatajaks. Elukutseks valisin väikelaste pedagoogi ala just selletõttu, et olin juba lasteaiast hea aluse saanud. Kui pr. Kullango andis ohjad üle Ilve Vaiklale, palus Ilve mind abijuhatajaks. Tegutsesin selles ametis palju aastaid. Kokku olin T.E.S. Lasteaia kasvatajate nimekirjas 23 aastat.
Sinu soovid tänasele eesti lasteaiale?
Soovin, et kõik eesti lapsed saaksid lasteaiast sellise positiivse elamuse nagu sain mina ja minu lapsed. Soovin, et kasvatajad oleksid ikka rõõmsad ja armastaksid mängida, laulda, tantsida ja õpetada lapsi naerulsui. Soovin T.E.S. Lasteaiale palju, palju aastaid!
Suur tänu, Silvi, et võtsid aega meenutamaks lasteaiapäevi!
Armas lugeja! Oled oodatud külaline 19. veebruaril Toronto Eesti Maja suurde saali lasteaia sünnipäevapeole, kus kringlil on 40 küünalt ja lastel on käes sini-must-valged õhupallid, õnnitlemaks kõiki, kes on hoolitsenud eesti laste heaolu ja arengu eest.
Kohtumiseni laste ja lastelaste keskel 19. veebruari laupäevahommikul!
Silvi Verderi kirjapandud meenutuste alusel
EDA OJA
40 aastat lasteaiasõprust
Eestlased Kanadas | 28 Jan 2005 | Eda OjaEWR
Eestlased Kanadas
TRENDING
