Vara 11. jaanuari hommikul muutus me elu imelihtsaks ja ilusaks. Elu koosnes vaid vajadustest püsida kuiva ja soojana; kõik muud rõõmud langesid justkui ise paika. Nii hästi on mõnedel käpas, kuidas Kotkajärvel talvel laagrit korraldada. Ja noored muudkui lõikavad.
Foto: Riina Kindlam
Kas mootorsaan läheb käima? Kas jätkub kütust hoonete kütteks ja kööki? Kus asuvad varusuusakepid ja kust me nõude ja endi pesuks vett varume? Õnneks valitseb skautluses/gaidluses siiamaani kaunis demograafiline tasakaal, mis antud olukorras tähendab kogenud meeste jätkuvat kaasalöömist tillukeste kelgutajate kõrval.
Lembitu lelledel ehk isadeperel on metsas oma kindlad spets-alad, mis ometi järgmistele põlvedele võõraks ei tohi jääda. Neli meest, kel aastaid 70+ keerutasid neil päevil pea sama palju lund üles, kui Anton Õunapuu väljakut pidi tuhisevad poisid. Kuut tegevusjuhti toetas laagri eest vastutav nskm Enno Agur ja pereema Susan Vanaselja täitis vast kõige kriitilisemat ülesannet – esmapilgul vähemalt.
Lund on poole meetri jagu, külma 15 kraadi ja järgmise küttekehani 2,5 km seljakotiga suusatada. Need on 10-aastase noolepoisi esimesed tähelepanekud Eesti tee jalamil seistes.
See kõik algab suure mäega. Jätkub tõenäoliselt kukkumiste, higi ja vaevaga. Hiljem maetakse sind lume alla (murdhetkeks ja vabatahtlikult), viiakse suusamatkale ja pistetakse labidas pihku, et lumeonni ehitada. Naerdes kipub suu lumega täituma, justkui ime väel. Sa koged suurlõkkeväljaku nõlva enneolematul viisil ja su lume-ärritatud nahk saab saunas uue puna, mille ainus ravi on lumes rullimine.
Sa võiksid ka põhimõtteliselt olla gaid, keda oli küll seekord oodatust vähem, aga oludega tuttavad, olles juhtumisi ka Lembitu poiste õed. Ngdr. Raja Raudsepa juhtimisel tutvusid Rajaleidjate gaidid muuseas Sissiküla sauna kütmise kohustuste ja võluga.
Lumelaagrite kogutud laule ei jõua enam ühe koldeõhtuga ära lauldagi. Lõkkenaljad, “Külma nina” kujutava laagrimärkide viimistlemine ja kakao võtavad oma aja, nagu sokkide kuivataminegi.
Sass Põldma, Timo Einola, Lenni Vanaselja
Foto: Riina Kindlam
Foto: Riina Kindlam
Suur osa laagriperest teadis enne uinumist, et Toronto Maple Leafs olid tol õhtul hokimatshi kaotanud; teave Otepää maailma karika etapi suusavõistlusoludest oli aga Internetiga linna jäänud. Pühapäeva õhtul, järvevaate taas arvutiekraani vastu vahetanud, selgus tore tõik, et Kotkajärvel ja Otepääl oli tol päeval peetud paralleel-suurvõistlusi! Üksinda lumisel metsarajal loob ühtemoodi maastikuga sõprust ja pingutab oma mootori kohaselt nii Lembitu ammuküttide skaut kui Andrus Veerpalu. Kumbki ei julgenud ette aimata oma kasvavat jõudu ja vastupidavust.
Esimese Lembitu lumelaagri 2003 “Külm nina” suusavõistlustulemused:
Noolepoisid (7- ja 8-aastased) pool 2,5 km rada: 1. Lennart Vanaselja 17.15; 2. Timo Einola 22.40. (9-10 a.) 2,5 km: 1. Mihkel Kütti 20.06; 2. Mihkel Põldma 23.26, 3. Henno Einola 23.30; 4. Aleksander Jõgi 23.38; 5. Andres Kivi 28.09.
Ammukütid (11-12 a.) 5 km: 1. Aleksander Põldma 55.55; 2. Lauri Raudsepp 60.42; 3. Aleks Kivi 70.30. (13-14 a.) 1. Markus Põldma 48.49; 2. Paul Lillakas 54.20.
Vanemad 2.5 km: 1. Noolepoiste juht nskm Robert Kivi 17.12; 2. Toomas Kütti 17.29; 3. Riina Kindlam 17.50 (5 km 35.06); 4. pereema abi Merike Põldma
Eva Kütti, Sandra Vanaselja, Raja Raudsepp
Mihkel Kütti, Aleksander Jõgi, Mihkel Põldma
Fotod: Riina Kindlam
