Koosviibimise avas klubi esimees Ylo-Mark Saar, kes ise on harrastuslendur ja demonstreeris langevarju käsitsemist. Võimalust langevarju tegelikuks proovimiseks Eesti Maja siseruum siiski ei andnud.
Kõneleja puudutas klubi tegevust, märkides, et viimase kümne aasta jooksul on klubil olnud väga lähedased sidemed soome veteranidega. On püstitatud mälestussambaid Soomes ja Eesti lahinguväljadel, soomlased on andnud eesti veteranidele rahalist toetust ja võimaldanud Soome sanatooriumides igale mehele terviseparandus-puhkust. Viimasel aastal on tegeldud oma kroonikaraamatu lõpetamisega, mis nüüd ongi kõigi rõõmuks lõpule viidud.
Kõneleja avaldas tänu eesti organisatsioonidele, kelle toetus võimaldas raamatu kirjastamise nii eestlaste kui soomlaste poolt. Ka tänas ta toimetajaid H. Oja ja V. Lillakat tehtud töö eest.
Toimetaja H. Ojale anti sõna lõppkokkuvõtte tegemiseks. Kõneleja alustas peakoosoleku meenutamisega, kus ta tõstatas mõtte, et soomepoiste 50. aastapäeva puhul võiks koostada mingi uue väljaande, ehkki soomepoiste tegevus on juba ka varem ajalooväljaandena jäädvustatud. Idee haaras osalisi, otsustati kõvakaanelise, vähemalt 200-leheküljelise päris tõelise raamatu kasuks. Töö nõudis paar aastat, mille tulemusena valmis klubi sisemist elutegevust peegeldav raamat, kus sõnalise osa kõrval on rohkesti fotosid. Klubis on olnud kaameramehi, nii pole olnud raskusi pildimaterjali saamisega.
50-aastane tegevus on raamatus jagatud kolme ossa: esimeses kroonika mõne fotoga, teises osas olulisemad üksiksündmused ja kolmandas valik nendest meestest, kes nendes sündmustes on osalenud. Raamatu esitlemisel kasutati võimalust relvavendadelt autogrammide võtmiseks.